Operatsioonile minek - nõu, mida kaasa anda

Liitunud: 10 Jan 2006 Postitusi: 339

Mida soovitada noorele operatsioonile minevale inimesele? Midagi lugemiseks ja mõtiskluseks. Enne ning pärast ja haiglas viibimise ajal.

Inimeses on annus süütunnet, et ta siiski läheb ning arusaamist, et kui vaja, siis vaja.

Tõenäoliselt on paranemine valurikas, kuid asi iseeneses elule ohtlik ei ole (kuivõrd üldnarkoos elule ohtlik ei ole).

Postitatud: Teis Okt 16, 2007 3:20 pm

Sooviks - ära kaota pead Very Happy

njah... kirurgilised naljad.

Aga lugemisest niipalju kui vast mõnda raamatut, mis paneks inimest mõtisklema oma jõu ja väe üle. Sest kui jõu üles leiab, ei ole ka operatsioon enam probleem.

Midagi shamanismist...

Liitunud: 21 Sept 2007 Postitusi: 90

See noor inimene võiks enne haiglasse minekut külastada raamatukogu või raamatukauplust ning ise leida/ära tunda teema mida vajab.

Aga miks on inimeses süütunne?
Miks ta teeb oma hingele vastukäivaid asju?
Kas oleks ehk mõni teine (parem) valikuvõimalus?

Liitunud: 10 Apr 2004 Postitusi: 118

Opile minnes tuleb kaasa võtta usk kordaminekusse ja optimistlik meeleolu. Läheb ju täpselt nii nagu minema peab. Sa saad enda heaks teha vaid seda, et lased olukorra lahti. Pead usaldama arste ja head karmat. Lugegu haiglasse mineja midagi kerget ja humoristlikku, tuju heaks tegevat. Lasteraamatud on väga head. Kasvõi Karupoeg Puhhi või Karlsonit. Ega mingit tõsist raamatut ei maksa võtta.Haiglates on tavaliselt palatis lõmps ja nali nagu iseenesest tulema. See on hea ja instiktiivne inimorganismi kaitsereaktsioon. Tervenemine sõltub palju ka meeleolust. Smile

Tean mida räägin, sest käisin hiljuti just opil. Ei tohi jääda masendusse, usku peab olema nii teistesse kui ka endasse.

Liitunud: 5 Märts 2007 Postitusi: 586 Asukoht: Siin

Kui haiglasse minejal on t6sine soov m6telda, siis v6ib ka Luule Viilma raamatuid("Elluj22mise 6petus") lugeda. Eriti see k6ide, kus on jutte syytundest... et ei ole n2rival syytundmisel sygavat m6tet... Kahjuks ei ole mul endal praegu neid raamatuid k2ep2rast, ei saa j2rgi vaadata, kus t2pselt sest r22gitud. Saab m6elda oma haiguse p6hjuse yle ja ehk teeotsa edasiminekuks.

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Teisele me saame eelkõige luua Ruumi. Sisuliselt ei saa me anda teisele ei Tarkus ega Armastust, küll aga saame luua talle võimalusi- Ruumi, mis võimaldab Iseendas Tarkuse ja Armastuse elusolemise. Ükskõik, kes meie ümber on hädas, tuleb Iseendas oleva Tarkuse ja Armastusega austusega ringikäia. See tähendab ka, et midagi soovitada ei saa kui soovitust ei vajata. Isegi kõige paremate soovidega tulev tegu võib teise jaoks olla selle Eluks vajaliku Ruumi "söömine" ehk hävitamine ja tulemus on vastupidine soovitule. Mida noorem inimene, seda vähem on tal võimalusi selle Ruumi olemasoluks ja siin on kauemelanutel suurepärased võimalused Ruumi loomiseks ja säilitamiseks ka Teiste hüvanguks. Inimene on väga võimas, kui talle anda võimalus ja eriti vaja võimalusi Iseenda leidmiseks haige inimene. Haigus justkui loobki inimesele tema jaoks sobiva võimaluse. Kui väline surve on väga tugev, jäävad paljud inimesed selleks et oma elu elada "haigeks" ja nii on "haigus" abiliseks. Ja selline haigus saab paraneda just selle Ruumi loomisega. Aga selleks, et teisele Ruumi luua, selleks peab see Ruum iseendal olemasolema ja teisi abistama minnakse tihtilugu sellest "ruumipuudusest", mis endas. Tehes hea teo on täiesti tunda kuidas endalgi läheb "hing lahedamaks " - tuleb LisaRuumi. Kui tegemist on inimesega , kes on juba pikalt ( elusid ) käinud vaimset rada, siis tulles uuede kehasse, mis veel ei vasta tema teadvuse vägevuse võimalustele, ollakse paljude probleemide ees, mis võivad ilmneda haigustena. Nad näevad väga selgelt nii enda kui teiste Hingeolukorda ja neil on ka visioon sellest mis saaks ja võiks olla olemas. Enamasti ei suudeta rõõmustada , et näe, ma näen selgelt asju nii nagu on, vaid ehmatuse, hirmu ja süütundega märgatakse, et ideaalist erinemine on NII SUUR. Ja kui nüüd pole kõrval inimest, kes ütleks, et asi pole üldse selles, et ideaalist ollakse "NII kaugel" vaid et tuleb rõõmustada, et Elus Idee on nähtav juba ja et on ka selge nägemine oma olukorra suhtes ja et just tänu sellele selgele nägemisele on inimene tegelikult TEEL ja see Teelolemine on Väärtus. Nüüd tuleb kindlaks teha, mida antud olukorras, selles keskkonnas kuhu oleme sündinud, selle infoga mis on kättesaadav teha annab, samal ajal selgelt arusaades, et nähtud Ideaalini on veel elusid kestev matk. Ja see mis võimalik ärateha, rõõmustades selle olukorra üle, milles asume. Just see hetkeolukord on meie edasise Tee Alus, Vundament. Me saame toetuda sellele mis On. Ja kui tegemist on sellise haiguse põhjusega, siis temale kingitud Ruum ,kus tal ongi õigus olla selles seisus, kus ta on, annab Rahu ja Vaikuse, kus võib rääkima hakata Sisemine Õpetaja ehk Meister.

Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 351

Kunagi viisin ühele lähedasele, kes Hiiul vähi operatsioonist toibus, lugemiseks Astrid Lindgreni "Vahtramäe Emili".

Alguses vaatas too haige küll pika näoga Laughing

, et tõid mulle LASTEraamatu, aga pärast luges ja naeris. Lugesid palatikaaslasedki - raamat on täis rõõmsaid sooje emotsioone ja teeb tuju heaks. Aga seda haiglas just vaja ongi. (Veel üks selline rõõmus raamat on "Väike Nikolas").

Liitunud: 10 Jan 2006 Postitusi: 339

Aitähh eelkõnelejatele.

Avaksin veel pisut seda süütunde poolt.

Kui inimene juba adub oma teed, siis ta adub ka oma võimeid. Ja kui ei õnnestu, siis on süütunne ka varmast tulema. Operatsioonile minek, kui läbikukkumine (seisukoht ikka aeg - ajalt esineb kirjanduses ja juttudes).

Lisaks sellele ümbritseb inimest kirju seltskond, kes ühelt poolt seletab, et inimene võib paljalt põhjanabal istuda nii, et midagi ei juhtu ja samas teine seltskond, kes vangutab pead, miks inimene ei jookse ja orgunni endale töid ja tegemisi, sest inimene noor ja päris pikali veel ei ole ning kiirustaja jaoks täitsa terve ilmega.

Et siis võttes aja maha ja otsustades opile minna, ollakse justkui vastupidine mõlemale suunale.

Ja siit siis tekkiski küsimus, ehk pesalised oskavad mõtet sellisest tupikust edasi arendada.

Ruumi on tõesti vähe ...

Liitunud: 22 Veeb 2007 Postitusi: 4

Soovitan raamatut "Elamine rõõmus", täna just lugesin sealt süütunnete kohta ühe mõtte - enese armastamine on vabanemine süütunnetest, samuti on seal häid mõtteid just oma tee käimisest, et sa ei peaks juhinduma oma elutee käimisel nn teiste tarkade arvamusest.

Liitunud: 1 Märts 2004 Postitusi: 666

Valdo Jahilo "Võllanaljad". Väga sobiv ja aktuaalne lugemine enne ja pärast oppi.

Liitunud: 25 Juul 2007 Postitusi: 75 Asukoht: Internet

Ma olen ka käinud kunagi opil ( olen 14 hetkel ) siis käisin vist 5das klassis ( hetkael 8 ) no ma ei võtnud midagi kaasa ma olin hirmust kangeks tõmbunud Very Happy

aga asjata .. ema oli mu juures ja blabla .. Ja kui nad pole surnud elavad nad ikka elu lõpuni Smile

Liitunud: 5 Märts 2007 Postitusi: 586 Asukoht: Siin

Mesi kirjutas:

Lisaks sellele ümbritseb inimest kirju seltskond, kes ühelt poolt seletab, et inimene võib paljalt põhjanabal istuda nii, et midagi ei juhtu ja samas teine seltskond, kes vangutab pead, miks inimene ei jookse ja orgunni endale töid ja tegemisi, sest inimene noor ja päris pikali veel ei ole ning kiirustaja jaoks täitsa terve ilmega.

Et siis võttes aja maha ja otsustades opile minna, ollakse justkui vastupidine mõlemale suunale.

V6iks ennast ehk eraldada m6neks ajaks igasugu seltskonnast, et endast aru saada ja kuulda iseennast.... seni kuni k6iki teisi kuulata (isegi kui nende seas on v2ga tarku...), tekib endas tohutu segadus... tegelikult on vaja endas ise selgusele j6uda ja seda ei saa keegi meie eest teha... Nii et see v6is olla sygavam vajadus kohtuda Iseendaga, mis sundis opile j22ma, kui inime seni ei m6ista enda tegelikule olemusele t2helepanu p66rata...

Mul endal toimus sama asi...seni rapsisin end poolsurnuks ja ogaraks, kuni oligi vaja opile minna... ja paranemiseks vajalik aeg (sel ajal olin yksi) oli 22retult vajalik, just nimelt endas korrektuuride tegemiseks ja oma t6eliste vajaduste tajumiseks... t6elise olemuse tajumiseks. Teised v6ib m6neks ajaks unustada...

Postitatud: Kolm Okt 31, 2007 8:25 pm

usaldus arstide vastu on siin suureks abiks ja see on vaja kaasa võtta ...

kusjuures truude soovitus on suurepärane Wink