Jälle advent

Liitunud: 29 Dets 2005 Postitusi: 27 Asukoht: Eesti keskel

On õhtu. Käes on esimene advent – vist. Kusagilt kuulsin aga võta sa seda kuulmist kinni. Ennegi on kuuldud asju, mis pole tõsi. Tõsi ta on. Akna taga on talve omajagu – õigemini ongi talv, sest mõned on kusagile kulgenud liuglema. Las liuglevad. Igaljuhul pole suurt vahet, kas on talv või liuglemise aeg. Ühtemoodi tähtsad ja samas mõttetud faktid. Istuda on hea, kuid oleneb kus. Istumisel pole viga, kui see viga ei tee ja kas saabki.... Selge on see, et on istumine, talv ja liuglemine, vist on veel palju asju samal ajal. Kas peabki nii olema või oleks parem, kui ei oleks mitte midagi? Mis vahet sellel võiks olla? Vahe ju ka on ise juba asi. Palju asju ikka korraga on. Akna taga on ikka talv. Kas osad asjad kestavad kauem, kui teised? Miks nad seda küll on? Asi ju on asi? Talv on ühest otsast ju asi aga teisest sündmus – on asi ja on sündmus mingi aja, asjaline sündmus või sündmuseline asi. Või ei ole. Asi on asi ja pole minu asi, kas asi on mingi asi, kui mul sellega asja pole. Talvega nagu oleks. Saa siis aru. Einsteinil oli ikka õigus – tark mees kahju, et asi hull oli temaga. Teisalt poleks jällegi ta tark takkajärgi tundunud.
Eks need asjad on ikka olulised, kui mingi suhtumine neisse tekib. Võib vist arvata, et asju polegi, ise teeme need. Meelepete või manamine. Mõni asi on ju nina all aga tähele ei pane. Oleks nii, kui asjad ideedest alguse saavad. Ehk on kogu maailm idee, minu idee maailmast, kujutelm. Kas teised ka minu maailmast teavad samuti, kui mina seda kogema arvan? Kas minu sinine on ikka sama, kui teisel? Kas minu advent on mu enda kujutluse vili? Kas minu kujutluse vili on ka teiste advendi kujutlus minu advendist? Liiga piiratud on see arusaamine asjadest, kahjuks. See, et minu jutt on segane on asi või sündmus, ei teagi. Enda jaoks olen see sündmus aga tohtri jaoks olen asi. Nii me siis siin oleme.
Teagi, kas talverõõm on rõõm. Rõõm rõõmuks aga miks ei ole siis olemas vihmarõõmu ja tulerõõmu ja vererõõmu ja surmarõõmu ja rõõmurõõmu. Murerõõm oleks ka ju huvitav omaette, polegi nagu rõõm ja polegi nagu mure.
Kas mitte pole siin mingi mõte asjadest, mis peaksid olema ilma garniirita – oleks lihtsam vaadata Looja poole. Kas ehk Ta seda soovikski? Keerle ja keerle igasuguste rõõmude ja murede ja liulaskmiste ja muude asjade keskel ning peamist ei ole mahti märgatagi.
Jah, see talv on ikka kena aeg ja advent ja liulaskmine ja muu kõik sealjuures puha. Ilus aeg on! Nii siin siis oma tarkusega oleme ja edasi ei saa.
Külm on ka ja raha vähe.
Panen küünla põlema.
Tundub mõttetu?
Siis keerlegi paigal edasi...

Postitatud: Püh Dets 02, 2007 2:22 pm

Ja kuhu sa siis edasi tahad saada?
Elu ongi selleks, et seda elu elada. Kui sa peaksid nii tingimata kuskile jõudma, siis elaksid rongis, mitte aga looduses.

Liitunud: 4 Mai 2007 Postitusi: 399 Asukoht: metsas

heavesi kirjutas:

Kas teised ka minu maailmast teavad samuti, kui mina seda kogema arvan? Kas minu sinine on ikka sama, kui teisel?

Kas minu rõõm on sama, mis teistel? Kas minu viha on sama mis teistel? Mida tähendab "ma mõistan sind"? Ma ju ainult arvan, et mõistan nii nagu see teine, aga tegelikult mõistan hoopis nagu mina ise.
Advendi tähendus on kindlasti erinev, kui võrrelda kristlast ja mind nt Cool

Ei liiguta mind see advent. Ööhõnguline hingedeaeg algab novembris ja kestab sinnamaani, kus päev kukesammu võrra pikemaks on saanud.

heavesi kirjutas:

Teagi, kas talverõõm on rõõm. Rõõm rõõmuks aga miks ei ole siis olemas vihmarõõmu ja tulerõõmu ja vererõõmu ja surmarõõmu ja rõõmurõõmu. Murerõõm oleks ka ju huvitav omaette, polegi nagu rõõm ja polegi nagu mure.

No vihmarõõm on ju küll olemas isegi meie niiskes kliimas. Ja tulerõõm ja äiksetormirõõm ja paukuvapakaserõõm. No sääskedel on kindlasti vererõõm üks suurimaid rõõme üleüldse Very Happy

Kuid punase vere plekid valgel lumel oleks ju ilus pilt, kui see üheselt ei seostuks kellegi õnnetusega. Kuid murtud metsloom (vereplekid lumel) on samal ajal kellegi rõõm ju ka (kiskja tahab ka süüa). Surmarõõm.

Aga murerõõm on väga huvitav teema. Selle üle tasub mõelda.

Tegelikult väga armas mõtisklus oli Healtveelt.

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

Igasugused rahvalikud ja religioossed tähtpäevad mis kunagi on olnud elu osa on nüüd pigem kommerts või siis selline traditsioon mille mõte ja päritolu jääb segaseks.
Kui ennem oli neis mingi energia ja tähendus siis nüüd on vaid see mille igaüks ise annab.
Seetõttu ka igasugused enesetapud ja joomised selliste tähtpäevade aegu.