Ei taha enam noa alla, palun andke nõu!

Postitatud: Reede Juun 09, 2006 11:06 am

Sain eile teada, et mul on tihedakoeline munasarjatsüst. Kahe kuu pärast peab minema uuesti vaatama ja kui siis kadunud pole, tuleb ta ära lõigata. See oleks mu elus neljas operatsioon... Kõrini on aitab küll. Äkki saaks nüüd ise kuidagi endaga hakkama, aitab noa poolt katkestatud õppetundidest...AGA kuidas? Palun, ehk keegi oskab anda nõu, mida teha Exclamation

Liitunud: 18 Apr 2006 Postitusi: 393 Asukoht: Tallinn

Oleneb kui suur ta on. Väiksemad saab ka ilma noata ära, keemia abil läbi tilguti sulatada. Aga esoteerilisest vaatevinklist on vist naiselikkuse ja emadusega tegemist. Kas naiselikkust on kõvasti haavatud või midagi taolist. Suur hirm jääda soovimatult rasedaks tekitab tavaliselt selliseid ummistusi. Tuleb ehk oma meesparterid üle vaadata ja ohjad enda kätte võtta. Elu ilma meesteta on küll majanduslikus mõttes raske, kuid oma hingehaavade suhtes tasub olla tähelepanelikum. Ei usu et mõni neist meestest oppide vastu üldse huvigi tunneks...
Selline asi vajab põhjalikku elumuutust, sest maailm koosneb kahest vastaspoolusest. Yin ja Yang peavad olema tasakaalus.

Külaline

Võibolla aitaks mõni ravitseja hädast välja. Ise ka reikikursustel käinud aga nii tõsiseid ravitsemisi pole veel teinud. http://www.reiki.ee/ sealt küsides võibolla leiad abi.
Neti kaudu peaksid leidma reikitajaid päris palju.

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Ma sain ise täna täpselt sama sõnumi - tsüst vasakus munajuhas - 43 mm. Arst arvas, et oi, et kohe lõikusele, üldnarkoos, üks päev haiglas, väike auk naba kõrvale. Siis puuris terasemalt pilti ja rääkis edasi, et tegemist on hematoomiga ja arvas, et teeme kahe kuu pärast kordusuuringu ja et ei hakka kohe opereerima.

Mul on ennegi olnud tsüst, mitte küll munasarjas ent siiski ja see on ise lahenenud. Mitte keegi ei hakka mind opereerima ega "ravitsema", iseendast iseendale on ikka kõige suurem abi. Miks peaksin laskma kellegil tulla noaga kallale minu pisikesele armsale munasarjale lihtsalt selle pärast, et ta mulle tahab jutustada, mis valesti on. Kui ma teda nüüd kuulda ei võta, siis varsti olen samas olukorras - opereeritakse või mitte, käin tuhandete kroonide eest ravitseja juures või mitte, küsimus on algpõhjuses ja mitte munasarjas! Algpõhjus tuleb kõrvaldada, siis kaob ka tsüst.

Regulaarne tsükkel, mis on häiritud, on seotud naiseks olemisega, naiselikkusega. Ma olen saanud laastavaid hinnanguid meestelt, isegi võiks öelda otsest viha jalaga näkku, mistõttu ma olen endasse võtnud midagi sellist, millega ma küll mõistusega ei nõustu kuid tunnete tasandil on siiski solvanud minu naiselikkust, emaks olemist, naiseks olemist. Seks on täiesti out olnud nüüd juba mitmeks kuuks, mulle näib, et see tõmbab elujõu kehast välja kuigi see peaks olema elu normaalne osa. Seega elaks hetkel hea meelega sootuna aga see oleks iseenda eitamine, mida nüüd on kah küllalt tehtud. Hea mõte oleks ümber hinnata oma meessuhted, suhe iseendasse, oma kehasse, seksuaalsusesse, naiselikkusesse, naiseks olemisse ja tsüst kaob!

Võibolla sai pisut tuline postitus aga ma ei ole nõus selle must-valge arstide suhtumisega - saame aidata, ei saa aidata, opereerime, ei opereeri. Minu elu ei ole teie käes kallid arstid, see on minu käes!!! Kui ma oleks aasta tagasi alla andnud kui te mulle ütlesite, et te mind aidata ei saa, siis oleks minu elukvaliteet täna teine. Inimesel ei ole mitte mingit põhjust arvata, et ta ise iseenda jaoks midagi teha ei saa. See ongi kõige olulisem, et inimene ise ennast tahab aidata ja tahab terveks saada ja usub Elu piiritusse tarkusesse ja jõusse.

Külaline

Midsummer kirjutas:

Mul on ennegi olnud tsüst, mitte küll munasarjas ent siiski ja see on ise lahenenud. Mitte keegi ei hakka mind opereerima ega "ravitsema", iseendast iseendale on ikka kõige suurem abi. Miks peaksin laskma kellegil tulla noaga kallale minu pisikesele armsale munasarjale lihtsalt selle pärast, et ta mulle tahab jutustada, mis valesti on. Kui ma teda nüüd kuulda ei võta, siis varsti olen samas olukorras - opereeritakse või mitte, käin tuhandete kroonide eest ravitseja juures või mitte, küsimus on algpõhjuses ja mitte munasarjas! Algpõhjus tuleb kõrvaldada, siis kaob ka tsüst.

Ravitseja ravimise käigus võib aidata sul leida algpõhjust. Muidugi oleneb ka ravitsejast kelle juurde sa lähed, mõni võib su tasuta ka terveks ravida aga samas mõni teine võib su paljaks röövida ja terveks ravimatta ka jätta. Kui sa oled nii võimas isik kes suudab ennnast ise terveks ravida ilma välise abita siis muidugi hästi aga paljud seda ei suuda.

Liitunud: 18 Apr 2006 Postitusi: 393 Asukoht: Tallinn

Midsummer kirjutas:

Regulaarne tsükkel, mis on häiritud, on seotud naiseks olemisega, naiselikkusega. Ma olen saanud laastavaid hinnanguid meestelt, isegi võiks öelda otsest viha jalaga näkku, mistõttu ma olen endasse võtnud midagi sellist, millega ma küll mõistusega ei nõustu kuid tunnete tasandil on siiski solvanud minu naiselikkust, emaks olemist, naiseks olemist. Seks on täiesti out olnud nüüd juba mitmeks kuuks, mulle näib, et see tõmbab elujõu kehast välja kuigi see peaks olema elu normaalne osa. Seega elaks hetkel hea meelega sootuna aga see oleks iseenda eitamine, mida nüüd on kah küllalt tehtud. Hea mõte oleks ümber hinnata oma meessuhted, suhe iseendasse, oma kehasse, seksuaalsusesse, naiselikkusesse, naiseks olemisse ja tsüst kaob!

Seda minagi silmas pidasin. Elu koosneb kahest poolusest, mis peavad tasakaalus olema. Kui anda meestele õigus kõike teha ja kõike öelda, oleksid naised juba ammu omadega kraavis. Maailm näeks välja nagu tänavaprostidega täidetud avalik maja, mida on õigus nautida ainult meestel. Nii et naised, võtke ennast kätte. Minna saab ainult niikaugele kuhumaani lubatakse minna. Kui ikka öelda otsustav ei suhetele, millel on naiselikkusele, õrnusele, hellusele ja tundlikkusele laastavad tagajärjed, siis neid suhteid enam ei teki. Iga naise elus võib tulla hetk, kus komistatakse perverdi otsa, meeles tuleb pidada ikka seda, et perverdi hinnangud iseloomustavad ju teda ennast!

Mina panin ühe sellise perverdi enda järgi jooksma lausa ja saavutasin ka selle, et tema enda sõbrad temast ära pöördusid. Peale haiglat, kuhu kiirabiga viidi, sest emakaväline rasedus munasarjas oleks lõppenud surmaga...
Mäletan, et ma seda rasedust ei soovinudki, ma lausa vihkasin seda, sellest ka selline kinnijäämine munasarja. Peale seda juhust hindasin oma vaated ümber. Ilus näolapp ei tähenda ilusat hinge, see võib vastupidi varjata vägagi räpast värdjat aga lugu, miks see räpane värdjas üldse minu ellu sai, oli põhjustatud oma endise armastatu unustamissoovist ükskõik kelle abiga. Niisiis õppetund seisnes selles, et oma valu tuleb kanda üksi, isegi kui selle kätte hulluks minnakse, sest keegi võib selle valu veel suuremaks teha kui ta niigi on.

Naistele on looduse poolt antud väga tõhus vahend oma valu välja saada: nutmine. Ja nutta tuleb niikaua kui vaja, kuu või kaks või rohkemgi. Leina puhul me lubame ju endale nutta, seda võib lubada ka teistel juhtudel, mis ei erine oma tagajärgede poolest mistahes lähisuhete katkemisest. Minu nõuanne naistele on: võtke appi oma looduslikud anded, intuitsioon. Kõigil meil on oskus ära tunda, kellega on tegu ja kas saab usaldada, õigupoolest selgivad need poolt ja vastu argumendid juba esimestel tutvuse päevadel... Mina olen näinud kõiki katastroofe unes ette, veel ammu enne kui reaalsed sündmused kätte on jõudnud ja ikka on vahel raske uskuda, tahtmine on saatust narrida, hoiatuses veenduda, läbi proovida. See intuitsiooni mittekuulamine läheb ausalt öeldes kallimaks maksma kui veendumine...

Meis kõigis on sisemine tarkus. Mees kes ei mõista kohelda naist kui omaenese elu põhjust ja edasiviijat ei vääri tähelepanu. Pangu mehi siis...
Ja ei tasu ka oma naiskaaslasi teadmatusse jätta, kui kusagil selline pervert on ilmunud. Sest tavaliselt saavad need jätkata oma tegevust niikaua kuni on küllalt naiivseid usaldajaid. Kui mees on kolmkümmend ja pole abielus, tasub endalt kindlasti küsida: mis juhtus kõigi nende eelmiste naistega?

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Tsiteerin::

Ravitseja ravimise käigus võib aidata sul leida algpõhjust. Muidugi oleneb ka ravitsejast kelle juurde sa lähed, mõni võib su tasuta ka terveks ravida aga samas mõni teine võib su paljaks röövida ja terveks ravimatta ka jätta. Kui sa oled nii võimas isik kes suudab ennnast ise terveks ravida ilma välise abita siis muidugi hästi aga paljud seda ei suuda.

Ma hindan iga inimese head tahet teiste suunamisel ja abistamisel aga nagu siin korduvalt välja on öeldud lasub "äratundja" inimeses eneses. Ma ei tahaks olla ebaõiglane aga minu arusaamise järgi tegelevad ravitsejad ka sageli tagajärje ja mitte põhjusega. Isegi kui ravitseja vajutab õigele põhjusele, saab püsiva muutuse esile kutsuda oma mõtelmises vaid inimene ise.

Kuidas meie kehad reageerivad meie mõtetele? Igaüks saab jälgida oma keha reaktsioone erinevates elusituatsioonides.

http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=314

Kõik inimesed on võimsad, mina usun inimestesse ja soovin vaid, et tee eneseusuni ei oleks nii ebakindel kui minu tee on olnud. Me seame tervenemisele piirangud ise, meie keha on piisavalt arukas, iga rakk ja iga organ teavad, kuidas töötama peab. Meie meeleseisund, mõtteharjumused määravad ära selle, kas keha funktsioneerimine saab häiritud ja kui, siis mismoodi. Enamasti kui algpõhjusega ei tegeleta, haigus kordub või süveneb, et inimene õpiks.

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Tsiteerin::

Maailm näeks välja nagu tänavaprostidega täidetud avalik maja, mida on õigus nautida ainult meestel. Nii et naised, võtke ennast kätte. Minna saab ainult niikaugele kuhumaani lubatakse minna. Kui ikka öelda otsustav ei suhetele, millel on naiselikkusele, õrnusele, hellusele ja tundlikkusele laastavad tagajärjed, siis neid suhteid enam ei teki. Iga naise elus võib tulla hetk, kus komistatakse perverdi otsa, meeles tuleb pidada ikka seda, et perverdi hinnangud iseloomustavad ju teda ennast!

Minu arvates on põhjus armastuse puudumises. Ma vaatan mehi tänavatel ja transpordivahendites ja nad on nagu haavatud loomad otsides igat soojemat pilku ja kontakti. Ja kui tuleb vastu kisendav jõhkard, siis tema lausa karjub mumeelest armastuse järele. Viimane absurdne näide oli marsajuht, kes mulle raha tagasi andes lausa surus käe pihku, et kontakti saada. Mis toimub olen mõelnud viimasel ajal. Mees, keda ei armastata näeb igatahes närb välja ja mehe, keda armastatakse tunneb juba kaugelt kindla sammu ja laia naeratuse järgi.

Minu kogemus esimesel juhul on mehega, kes nõuab aga kes ei tea, et sellele, kes nõuab, sellele ei anta ja teisel juhul polnud võimalik ära tunda enam armastust, sest see eeldaks armastamisvõimet.

Tsiteerin::

Niisiis õppetund seisnes selles, et oma valu tuleb kanda üksi, isegi kui selle kätte hulluks minnakse, sest keegi võib selle valu veel suuremaks teha kui ta niigi on.

Mulle õpetavad mehed järjekindlalt iseendast lugupidamist ja iseenda armastamist. Suured tänud teile selle eest!

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Haigused tekivad väga mitmetel põhjustel. Näiteks mingis elus antud lubadus saada Tõeliseks Tervendajaks toob kaasa ka haiguste seestpoolt kogemise. Nii et igakord ei maksaks süüd otsida. Pigem on see võimalus leida Oma Tee. Üks võimalus kasvajate puhul on paast. Hea kui arsti järelvalve all, sest mürgid mida organism eraldab on suured. Tean ühte inimest, kes enne otsustas minna 7 päevaks paastuma ja kui see ei aita, siis opile. Tulemuseks oli, et polnud mida lõigata. Järel olid ainult liited, mis järgmine aasta paastu ajal kadusid. Nii et seegi võimalus, kuigi tuleb vaim valmis panna, et ega mürgid "kergelt" minema ei kõnni. Lisaks loksutatakse ka emotsionaalsed "tsüstid" lahti.
Ja veelkord haigustel on väga mitmeid põhjusi, ka kaastundest kõigi haigete vastu võib mõnda haigusesse haigestuda, et aidata siis juba läbi ühisvälja kõiki....Selleks peab väga selge nägija olema, et äranäha, mis tõeliselt selle taga on....

Postitatud: Esm Juun 12, 2006 4:23 pm

Viimased 7 kuud olen elanud üksi. Arsti külastasin viimati 2004 kontrolliks.
Nüüd just leidsin kellegi, keda endale jälle lähemale lasta...
Pigem kaldun arvama, et põhjus pole niivõrd meestes kui domineerivas emas, kellega suhete säilimiseks olen otsustanud võimalikult vähe suhelda. Ja üritada alustada oma elu oma võimalustega, kuigi ta seda mitte üks põrm ei aksepteeri aga see on juba pikem teema. Pealeigi on ta minu jaoks rohkem energia vampiir ja viib mind alati tasakaalust välja.
Tegelikult pigem ei tahaks tõesti kedagi süüdistada.
Ja kui mulle nüüd soovitate, emaga rääkida, siis uskuge, seda olen üritanud kogu oma teadliku elu vältel. Vähemalt olen ise hea väitleja, ainus mis sest tulu on olnud.
Aitähh Midsummer, et ka oma sama mure siia kirja panid! Küllap on meiesuguseid naisi veel, jätkan seda teemat, lootuses, et ka teistele naistele neist postitustest tolku võiks olla tulevikus.
Kogun julgust ja aega, et Reiki Ühingusse kirjutada.
Kusjuures teadvustades omale pisikest kasvajat, hakkan tundma tema olemasolu. Ta on ja teeb valu aegajalt.

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Mind tegi ravijate suhtes väga ettevaatlikuks see, et vaid üks neist orienteerus meditsiinilistes terminites, erinevates uuringutes, küllap taipas ka kus miski on ja millline on funktsioon Smile

Postitatud: Teis Juun 13, 2006 11:10 am

Njahh, ka ma suhtun ravijatesse teatud skepsisega, ei tahax kellegiga kokku leppida millegis, mis enda keha puudutab, vaid meili või hääle järgi telefonis, seda enam, et praeguses ühiskonnas on ainus, mis loeb, raha. Ja seda noorel inimesel lihtsalt pole, kes Tallinnas ei ela.
Usun, et oma tervenemise protsessiga tegin algust juba siis, kui otsustasin nõu küsida, sest suure osa oma energiast olen suunanud nüüd just vasakule munasarjale. Iga päev paraku pole aega temaga põhjalikult tegeleda aga ex me elame ja hingame koos.
Eks see ole näha, mis juhtuma hakkab, kas leian abi väljastpoolt, ise annan endast , mida anda on. Ja kahe kuu pärast on hvitav...
Millegipärast kiusab mind mõte paastust...
Kuigi pole seda varem proovinud ja olen siiani igasuguste näljutamiste ideede vastu olnud, pigem mõtlen, et söön end tervex, sest söön seda, mida keha nõuab. Ja kindlasti ei nõua ta energijajooke, hamburgereid. Aga pagan, nüüd kumiseb paastu mõte peas...

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Et süüa ennast terveks, peab samuti ennast kurssi viima, mis on hea ja mis ei ole pluss arvestama konkreetselt sinu organismi eripäraga (www.role.ee). Huvitavaid seisukohti esindavad järgmised saidid:

www.notmilk.com
www.thepaleodiet.com
www.panix.com/~paleodiet/
http://www.beyondveg.com/

Ja muidugi see meeleseisund !!!

Paastuga seonduvalt olen ma mõelnud seda, et miksmitte regulaarselt pöörata tähelepanu sellele, et vähem mürke sisse ja rohkem mürke välja Smile

Aga loomulikult väärt mõte!

Postitatud: Teis Juun 13, 2006 1:28 pm

Njahh, keskkooli ajal sai neid dieete natuke koos proua Selma Teesaluga uuritud. Ja arvan, et tegelikult on neist oluline teada aga reaalne tegutsemisviis kujuneb ikka selliseks nagu enda keha ette ütleb. Näpuga ikka järge ei vea. Ses suhtes on need ideed, kus "peab" ja "nii on" minu jaoks nati totruste vallast ja üles puhvitud niiöelda. Kuigi ei eita, et oma iva neis dieetide ideedes on ja on asju mida kõrvataha panna ja mis isegi sobivad aga see ei tähenda ju et kõike peax üle võtma või mis?

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Haiguse juur võib olla ideaalis, elusihis ehk elumõttes, ta võib olla mitte oma sihile vastavates väärtushinnangutes. Haiguse põhjus võib olla enda sihi suhtes valede tegude tegemis, samuti võib see olla mõtlemises, tunnetes ja ka sobimatus toitumises, liikumises ja hingamises. Nii, et kui ikka mingi haigus pinda käib on kõige mõistlikum alustada ideaali või sihi üle mõtisklemisest. Selle teeb muidugi keeruliseks see, et see tasand asub mõtete taga ja on pigem olemise viis, kui midagi konkreetset....Vahel tuleb mõnele tervisehädale teha sügav kummardus, sest ta on aidanud teadvustada vormidetaguse olemasolu ehk siis andnud elule MÕTTE ja VÄE ja see on midagi püsivamat kui haigus, mis igaljuhul lõpeb keha kadumisega, kui mitte enne....

Postitatud: Laup Apr 07, 2007 6:31 pm

Olen olnud siiani arstide valvsa pilgu all. Kasvaja pole kadunud ega ka vähenenud. Täiesti samasugune. Lihtsalt on. Vahepeal üritasin paastu, aga sellest ei tulnud tõsiselt midagi välja. Töö on võtnud kogu aja, ka selle, mis peaks kuuluma endale.
Hommikuteks tegin omale viina ja kreekapähklikoore tõmmist - üks spl enne sööki. See oli võigas!
Lood on nüüd ikkagi sellised, et 19.aprillil on uus operatsioon. Enne seda veel paari rohuga vaja eelnev kuur läbida.
Kaaslaselt palusin suhetesse pausi, sest mul kujunes väike depressioon. Noormees kujunes mulle nii materjalistlikus kui ka mentaalses mõistes pigem pojaks. Ma ei jaksanud enam olla see post, kellele ainult toetuda.

Liitunud: 10 Mai 2004 Postitusi: 702

Kui ka munasari läheb siis, noh..teine on alles ja ühega saab veel hoogsamalt lapsi. Kui mõlemad, siis......tuleb midagi muud!! Ja, keha on selleks , et olla ja joosta ja töötada ja elada, et ta seistes ei laguneks. Tee ja vaata , kuidas reageerib.....kui teed ja haigused enam ei tülita, siis on õigesti tehtud.....Ja, mehed ja naised....kus jookseb see piir ja kes määrab raamid. Kui on paha....võib öösel ka püsti tõusta ja ära minna, joosta kui vaja.....üle põldude ja kraavidest üle hüpates. Punnitama ei pea midagi.....keegi ei palu seda!! Ööd on praegu nii ilusad....selged, jahedad ja tähti täis!! Ja, noor inimene peab liikuma ja armastama ennast! Smile

Postitatud: Kolm Mai 02, 2007 9:24 am

Tere, olen nüüd oma elus teinud neli oppi. Esmaspäeval jälle ultraheliga tagajärgi koos doktoriga uurides selgus tõsiasi, et kasvaja pole kadunud. Jääb järgi ära oodata kuu ajaga saabuvad analüüsi tulemused kasvajast või tükist sellest, mis ära opereeriti ja siis tuleb edasi mõelda. Üks on kindel, ühestki munasarjast ma veel ei loobu.

Postitatud: Reede Juun 22, 2007 8:01 am

Kasvaja on healoomuline!! Hurraa, hea uudis seegi!! Arst andis veidi olemiseks ja taastumiseks aega- sügiseni. Ristiema rääkis, et Tallinnas, tänavanime ei mäleta, maja oli 21 on keegi hea ravitseja, kes teda ja ta peret palju aidanud. (Naljakas on tähele panna, kuidas ja missugust infot aju selekteerib meeldejätmiseks.)

Sügisel siis tehakse avatud lõikus.

Liitunud: 27 Veeb 2004 Postitusi: 431 Asukoht: õhk

See on tõesti hea uudis. Soovin Sulle jõudu ja jaksu ning hingelist reipust.

Ma ei lugenud kogu teemat uuesti läbi ja võib-olla on keegi sellest eespool kirjutanud, aga Louise L. Hay väikeses raamatus "Tervenda end ise" on kasvajate tõenäolise põhjusena toodud minevikusolvangute meeleshoidmine. Ja tema soovitab oma kogemuste põhjal:
Loobun rõõmuga läinust ja pööran pilgu uuele päevale. Kõik on hästi.