Värdjas

Liitunud: 27 Veeb 2004 Postitusi: 252

Otsisin Luule Viilma raamatutest, et ehk on ta kirjutanud meridiaanidest miskit- jätkan otsinguid. Aga. Lehti lapates jäid mulle mingid märksõnad silma ja üks nendest oli sõna värdjas. Ütleks : oi kurja selle peale. Tsiteerin kuskilt selgituste keskelt.

Tsiteerin::

"Võibolla järgnev selgitus tundub Teile Julm, aga eks väärarengki on omamoodi elu julmus. Kes on eelmises elus kedagi, kasvõi iseennast, üheselt ja kategooriliselt värdjaks teinud, selle saatus on käesolevas elus olla ise värdjas. Tegemisele eelnes võibolla palju elusid, millal ta kellestki kui värdjast mõtles. Siis tulid elud, mil ta seda armutult ütles. Edasi tulid elud, millal ta seda oma käega või oma käsuga otseselt või kaudselt tegi. Nüüd on tal vaja koheda oma töö tulemust, et sama viga enam kunagi mitte teha.

Värdjaks muutub see, kes kõrgelt kukub. Tahtes saada kõrgele, oleme kukkujad, kes provotseerivad kukutajad. kõige paremad kukutajad on lähedased: vanemad, abikaasa, lapsed, sõbrad. valusalt löövad ka endised põhimõttekaaslased. mida kõrgemad, ilusamad, ideelisemad on eesmärgid, seda raskem, kurvastavam, julmem, haavatavam, värdjalikum on löök.

Väärarenguga inimeste vanemate ja vanavanaemate karmavõlaks on halvustav suhtumine värdjatesse. paljud, kes on tundnud hirmu defektiga inimeste ees, leiavad ameti, kus on vaja nende eest hoolt kanda. hakates defektiga inimest armastama, on nad lunastanud oma karmavõla. kes ei oska endas leida armastust, see põgeneb teise töö peale ja põlgab edasi. kes suhtuvad vaimse või füüsilise defektiga inimesesse üheselt kui värdjasse, nägemata tema inimlikke väärtusi, kasvatavad oma viga. Neile sünnib väärarenguga laps või lapselaps, kelle eest hoolt kandes õpitakse nägema, et igal medalil on ka teine pool. Kes põlgab ka siis oma elu õppetunni ära, see sünnib järgmises elus ise värdjana, kellesse suhtutakse täpselt nii, nagu tema selles elus suhtus väärarenguga inimesesse.

Mida suurem on inimese hirm igasuguse värdjalikkuse ees, seda rohkem ta tõmbab seda ligi ja seda ägedamalt püüab ta seda juba eos hävitada. Nii võivad naine ja mees nii mõnegi inimese ja elunähtuse iseloomustamiseks endalegi märkamatult kasutada sõna :värdjas. Igal pool iseenda õigust taga ajades, teisi pidevalt arvustades ja värdjaks nimetades, jõutakse ilmtingimata ka teineteiseni. Olles teineteise hinge täis ajanud, öeldakse teisele esimest korda naljatades näilise rahulikkusega: "Oled sina aga värdjas," uskudes, et teine võttis asja naljana. Kellele meeldivad julmad naljad, see võibolla võttiski. Kui ta samaga vastab, siis see ei olnud nii. Lapsele, kes peab kuulama vanemate sellist omavahelist võimuvõitlust, võib see kunagi tekitada eluohtliku haiguse. kui küsida selliselt haigelt lapselt, kes on juba täiskasvanud, mis tähendab tema jaoks sõna värdjas, siis tal võib tekkida niisugune mõtteblokk, et ta võib vanduda, et ta pole kunagi sellist sõna vähemalt oma peres kuulnud. Tegelikult on see ülisuur tahtmineseda mitte mäletada. See on hirm ja häbi niisugust asja mäletada."

Ahh, keda see teema rohkem huvitab lugegu sellest Luule Viilma raamatust "ellujäämis õpetuse" viiendast osast. Sellest on päris palju kirjutatud.

Liitunud: 7 Märts 2004 Postitusi: 547

Täiesti fantastiline, et see tekst minuni jõudis praegu!
kuna tegelen ise erivajadustega inimestega, siis oli käesolev lõik väga väga huvitav ja vajalik!

aitäh, teemaalgataja!

lisan: täna koju sõites just mõtlesin omakeskis, et need inimesed on mulle niiii kalliks saanud, kellega ma töötan.

Liitunud: 9 Märts 2004 Postitusi: 72 Asukoht: harju

Jah, aitas natuke endalgi mõista ühtteist : -)

Aitäh!

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 613

Tsiteerin::

Väärarenguga inimeste vanemate ja vanavanaemate karmavõlaks on halvustav suhtumine värdjatesse.

Reaalses elus täiesti esindatud nähtus, mis paneb südamele taaskord seda kuivõrd tähelepanelik tuleks olla oma mõtete ja sõnakasutuse osas aga isegi sellise kogemuse juures võib see tarkus jääda vaid jutuks.

Liitunud: 17 Sept 2007 Postitusi: 40

...

Liitunud: 17 Sept 2007 Postitusi: 40

...

Liitunud: 7 Märts 2004 Postitusi: 547

Vidrik Vidilind kirjutas:

See on täpselt õige teema küsida, mida inimene saab laimamise vastu teha?

Tsiteerin::

Mida suurem on inimese hirm igasuguse värdjalikkuse ees, seda rohkem ta tõmbab seda ligi ja seda ägedamalt püüab ta seda juba eos hävitada.

Liitunud: 17 Sept 2007 Postitusi: 40

...

Liitunud: 17 Sept 2007 Postitusi: 40

...

Liitunud: 7 Märts 2004 Postitusi: 547

Vidrik Vidilind kirjutas:

sagi kirjutas:

Täiesti fantastiline, et see tekst minuni jõudis praegu!
kuna tegelen ise erivajadustega inimestega, siis oli käesolev lõik väga väga huvitav ja vajalik!

aitäh, teemaalgataja!

lisan: täna koju sõites just mõtlesin omakeskis, et need inimesed on mulle niiii kalliks saanud, kellega ma töötan.

Miks te arvate, et just teie tegelete erivajadustega inimestega, võibolla nemad tegelevad hoopis meiega? Ühiskond on ette andnud teatud mudelid, mille järgi siis saab inimesi lahterdada, et näed mina olen selline ja sina oled selline. Shocked

Selline duaalsus ei põhjusta muud kui ainult kannatusi nii teile, kui ka teie nn hoolealustele, sest tänu duaalsusele ei mõista te neid abivajajaid. Olete kunagi kujustanud ennast mõne haige olukorda, keda te peate peast põrunuks, mina olen ja võin õelda, et tegelikult ei ole nad meist erinevad ja kõigi nende tõde on sarnane meie omaga. Smile

Muidugi tegelevad nemad minuga ka, suhe on ju mõlemapoolne, mina olen siin, nemad on seal, teiseltpoolt vaadates vastupidi.

Peast põrunuks ka ei pea kedagi, inimene on selline nagu ta on ja sellel on oma mõte ja minevik, miks kõik just nii on.

Liitunud: 22 Sept 2004 Postitusi: 99 Asukoht: Tartumaa

Krayon räägib oma edastatud teksides/raamatutes autistidest, kes tegelikult on, tema sõnul, lihtsalt teistmoodi inimesed. Käibelolevad hoiakud-arvamused võivad eri ajalooperioodidel isegi palju "tavalisemaid" asju inimeste juures haiguseks pidada.