Koer tunnetaks nagu midagi.

Liitunud: 29 Mai 2004 Postitusi: 70

Hmm.. juba jälle tuli alustada hommikut sellise imeliku tundega, et midagi kahtlast on toimumas. Nimelt jällekord on koer närvis ja kardab jubedalt, aga pole aimugi, mida täpsemalt. ronis voodissegi padja peale ja äratas mind oma värisemisega üles. siis kui juhmi näoga talle otsa vaatasin, siis ei teinud ta minust väljagi, vaid vaatas ärevalt ringi. kui olin ennast püsti ajanud ja hakkasin mööda maja ringi liikuma, siis jälitas ta mind igal sammul ja seejuures jälle selline ärev ümbruse jälgimine ja hiilimine. all köögis, kui hommikusöögiks maisihelbeid võtsin, siis ta sõna otses mõttes istus mulle labajalgadele ja niuksus. seda on varemgi juhtunud, aga täna läks kuidagi eriti pinevaks ja.. nagu lihtsalt tundub, et koer tunnetab teisi tasandeid, sagedusi.. Question

aga enamasti mina tunnetan, et keegi/miski nagu oleks läheduses.. nüüd aga ei tunneta ma mitte kui kedagi/midagi.

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Eile sai uuritud kapsausside rännakut piirkonna kõige kõrgema maja, kõige kõrgemale korrusele. Terve majasein oli neid täis. Esimene mõte oli, et huvitav, kas ronivad uputuse eest ära ?

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1366 Asukoht: tuultes

Enne äikest on mõned koerad wäga paanikas.
Nad saawad elektrilööke õhus olewast elektrist, eriti loeb weel see, kas maja ehitamiseks kasutatud materjalid neid laenguid ei wõimenda.

Ka enne looduse katastroofe muutuwad loomad ärewaks.

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

Täna ei olnud küll äike nii tugev,kuskil pilvedes ainult(Tallinnast siis). Kuid jah loomad millegipärast kardavad seda.
Huvitav kas siis nädalavahetusel võib mingi hullem torm tulla või midagi?

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1366 Asukoht: tuultes

Tallinnas oli äike täitsa olemas ja ka 5 minutiline suur tormipööris koos lainetena kallawa wihmaga. Smile

Liitunud: 29 Mai 2004 Postitusi: 70

meil siin äikest ei olnud, aga päris kõva raju oli küll. ja samas kui mõtlema hakata.. siis on koer elanud üle väga mitmeid suuri äikesetorme ja ta ei tee enamasti neist väljagi. ja muideks.. kui see varajasemalt juhtus, siis olid need just sel eesti suve ilusal päikesepaitelisel perioodil.

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1366 Asukoht: tuultes

Jah, koerad tajuwad erinewaid asju, ja ilmselt pyyawad meile ka neist märku anda ja kindlasti erinewalt. Seda erinewust ei oska me alati märgata.
Koer on häälestanud end peremehe lainele tawaliselt. Niisiis ärewaks teewad teda just sellised asjad, mis tema tunnetuses "ei ole sobiw", "on uus" peremehele.
Äikesel on ka erinewad polaarsused. Koer wõib neile erinewalt reageerida.
Loomulikult ka erinewa sagedusega meile nähtamatud tegelased wõiwad koera häirida.
Ka peremehe enda sisepinged on koera reageerimisalas.
Kui koer käitub närwiliselt, tasuks tähele panna, kas sel päewal ei tekkinud mingit konflikti suhtluses.

Ma näen muidugi su kysimust, mis ootab wastust, mille oled sellele juba ise andnud - a la - "keegi kõnnib minu majas". Ehk see nii ka on Wink

Liitunud: 1 Märts 2004 Postitusi: 666

Kuigi kassid on isepäised . Ka nemad tajuvad energiaid.
Mõtteenergiaga saadetud külalisi tunnevad nii koerad kui kassid ära.
Mul oli juhus kui minu väga malbe kass hüppas küüntega mulle selga.
Istusin laua taga ja kontrollisin raamatupidamist. Leidsin kahtlaselt suure puudujäägi ja nägin kuidas see tekitatud oli. Ja siis kass hüppaski.

Muuseas - terve oma eluaja jooksul see kass ei küünistanud mitte kedagi . Ta oli vana rahu ise.

Postitatud: Teis Nov 15, 2005 4:19 pm

see on üsna huvitav
kuna tõesti loomad tunnetavad asju paremini kui inimesed
kas siis on neil välja kujunenud ühine keel millega nad suhtlevad üle maailma?
kas nad tunnetavad paremini magnetvälja muutumist, õhurõku?

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

muide ka inimene saab loomadega suhelda ja seda kuidagi mõtete ja tunnete kiirgamisega. ma alati tuttavaid loomi mõttes ''teretan'' kui mööda lähen. Muidugi nende vastust ma ei taju aga lihtsalt meeldivad loomad.

Postitatud: Nelj Nov 17, 2005 12:01 am

Koerad ja kassid käituvad imelikult...hmmm...tõesti ilmselt on tegemist vaimude ja kummitustega.

Koer tunneb tuhandeid korda paremini lõhna, kuuleb mitukümmend korda paremini ja näeb ka ikka hästi. teda võib ärritada ei tea mis, rivendell - sina magasid, teab mis tundmatud helid koera tundlikutesse kõrvadesse või lõhnad ninna jõudsid, ehk keegi käratas ta peale või midagi.

Loomadel omapärane käitumine - sõbralik koer võib asja eest taga sind lihtsalt hammustada, kassid jooksevad paanikas eemale. meie, kui inimesed ei saa kuidagi mõista nende käitumise põhjuseid, aga sel juhul ei tasu veel asja energiate ja seetamatute juhtumiste kaela ajada igat väiksematki muutust nende käitumises.

Liitunud: 10 Mai 2004 Postitusi: 702

Vahel võib koer imelikult käituda ka siis, kui tal kõht tühi. Selles mõttes, et annad süüa küll nagu tavaliselt, aga ikka....närviline. Eks neil ole ka perioode, kus ei söö ja siis jälle söövad kahe eest. Ma alati söödan koeral kõhu täis, maiusi annan ka kui ta närviline. Vahel jääb see sahmimine üle ,vahel muidugi ei taha üldse süüa.

Liitunud: 1 Juun 2005 Postitusi: 282

Aga sa püüa suhelda oma koeraga. Mitte möistuse tasandil, aga otse, läbi tunnetuse. Koerad ( loomad) ei oska möelda, nad teavad ja tajuvad.Proovi end lülitada koeraga samale tajumise lainele ja ole temaga koos, ehksaad jälile, mis majas toimub.
Vöi kui oled tegudeinimene, siis puhasta maja korralikult ära. Mina soovitan millegipärast alustada keldrist Smile

Liitunud: 21 Dets 2004 Postitusi: 158 Asukoht: Tartu

Targad koerad jälgivad üldjuhul kuidas peremees käitub. Minu koer ei kartnud pauke ega äikest kuni eelmise suveni, alati kui käis mingi paugatus (lasti rakette) vaatas ta mulle otsa, kui ma ei reageerinud siis ei teinud ka tema välja. Ühel suveõhtul kui väljas müristas ja veel vihma ei sadanud läksin koera pissitama, sest olin äsja koju jõudnud ja ei tahnud vihma kätte saada. Kodupoole tulles hakkas tulema taevast mõned tibad ja kui siis käis kärgatus ning jäme piksenool lõi meist vast 20-30 meetri kaugusele. Mina ehmatasin tõsiselt ära ja ültesin koerale, et lähme kähku koju. Alates sellest ajast kui müristab muutub koer väga rahutuks, samuti jääb pingsalt kuulama kui väljas rakette lastakse, enam ei usalda neid. Olen mõelnud, et koerad kes kardavad pauku ja äikest, et neile on nende endi peremehed andnud edasi minigi alateadliku hirmu taju mille nad siis omaks võtavad.

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

..aga kassidel on jälle need tunded sõltumatud. Mul kass on väga pelglik igasuguse äikese ja ilutulestiku suhtes. Ja kuna on linnaloom siis põhiliselt kardab just seda valju heli.

Liitunud: 16 Märts 2008 Postitusi: 15

kutsa lebas hommikul tugitoolis, mina tema vastas diivanil. äkki märkasin, et koer tõstab pea ja silmitseb midagi tähelepanelikult enda ees õhus umb 170cm kõrgusel põrandast. siis nuusutas ta "seda", kuid arvatavasti ei tundnud lõhna ning haugatas küsivalt. vaatas veel natuke, kaotas siis huvi ja keeras uuesti magama.
olen pikaaegne koerapidaja, kuid sellist käitumist pole varem ega hiljem täheldanud. jäi mulje, et koer nägi midagi, mida minu silmad ei näinud.

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 480

Koerad näevad ja tajuvadki midagi, mida inimene ei pruugi. Kui huvi kaotas, siis ei olnud tegemist millegi olulisega. Kuid olen kokku puutunud juhtumiga, kus koerad põgenesid inimese luupainaja eest.

Liitunud: 16 Märts 2008 Postitusi: 15

olend.
kas viitsiksid sellest lähemalt kirjutada?

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 480

Lugu ise oli järgmine:

Inimene läks õhtul magama nagu alati. Kuna elab üksi keset metsa, siis hoiab koeri öösel alati toas, sest nii on julgem. Vahetult enne uinumist tundis aga, et miksi hakkab teki alla ronima. Alguses ei osanud sellest midagi arvata, mõtles, et kujutas endale ette ja kohendas tekki. Natukese aja pärast see miski aga jätkas voodisse ronimist. Mõtles, et koer. Vaatas koeri, koerad omal kohal. Kohendas uuesti tekki ja üritas magama jääda. Ikka miski ronib teki alla ja irvitab. Loo peategelane hakkas seepeale kartma ja hakkas koeri endale appi kutsuma, kuid koerad põgenesid kiunudes toa kaugemasse nurka. See miski muidugi ronis järjest sügavamale ja irvitas järjest rohkem. Koerad keeldusid kutsumisele allumast. Viimases hädas siis hakkas palvetama, aga kuna viimane kokkupuude palvetamise ja üldse müstiliste asjadega jäi kaugesse lapsepõlve, siis oli seegi suhteliselt problemaatiline tegevus, sest nagu ta üritas palvet lugeda (Meie Isa palvest siin jutt), nii see miski tungis veel jõulisemalt peale ja irvitas järjest võikamalt. Lõpuks siis meenus see, kuidas see palve tegelikult käib. Nähtus lakkas, kuid koerad olid veel järgmisel hommikul hirmunult kõige kaugemas toanurgas ja ei usaldanud sealt eriti välja tulla.

Ja hiljem ka jäid koerad midagi seal voodi kandis silmitsema, kuigi nähtus ise ei ole rohkem kordunud.

Liitunud: 16 Märts 2008 Postitusi: 15

jah, need luupainajad on imelikud asjad. kõike ikka puht ettekujutuse, stressi, unehalvatuse ja muude tervisehädadaega justkui seletada ei saa. lisaks on selles loos ka koerad seotud, nii et ei saa kuidagi inimese probleemidega seda juhtumit seletada.

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 480

Ma ise jagan neid kolme gruppi:

1. inimese ettekujutuse vili (lihtsalt halb uni seega)
2. kellegi poolt tekitatud (tean, et ühe sellise tegelase olen ma ise kunagi oma teadmatusest kellelegi kaela sokutanud. Lihtsalt mul ei olnud õrna aimugi, et see, mida ma inimesest mõtlen toimub parasjagu selle inimese toas või, et midagi sellist võib üldse juhtuda. Piinlik lugu muidugi Embarassed

)
3. külalised "värava" tagant

Liitunud: 13 Veeb 2008 Postitusi: 114 Asukoht: Tartu

Koertega endal ka kogemusi sellisel mittemaiste olevustega kohtumisel.Koerad näevad ja tajuvad väga hästi vaimolendeid.
Olin kunagi palju aastaid tagasi kahe hea väljaõppe saanud saksa lambakoeraga öises valves.Need koerad ei kartnud ei välku ega pauku.Keset ööd aga hakkasid äkki urisema ja haukuma-ise vahtisid üksisilmi kiviseina.Karv sabaotsani turris ja hambad paljad.
Kui ma lähemale läksin siis alles tundsin ma vaimolendi lähedalolekut.Rahustasin koeri ja lugesin palve.Selleks ööks oli rahu.Kyui aga ka teised töötajad kurma hakkasid siis selgus et see ,,külaline" käis seal sageli.Tegime siis korraliku ,,puhastuse" kogu hoones ja territooriumil.Alles siis rahunesid koerad.
Ka kassid tunnevad ja sageli ka ründavad vaimolendeid.Sellest siis ka see küüntega selga hüppamine.,,Keegi "oli arvatavasti selja taga.