Trooja sõda peeti Soomes(?)

Liitunud: 17 Nov 2004 Postitusi: 16

Miks teadlased peavad Vincit amatööriks?

Kui Toija sobib Homerose geograafiaga siis sobib selleks ka Hissarlik(loode Türgis). Seal kaevati varemed Skamandrose ja Simoeise harude vahelisel kõrgendikul(pildil).

Achilleus pärinevat ühest müütilisest Tessaalia hõimust(kirde Kreekas). Emapoolselt kuulus ta Aleksander Suure esivanemate hulka.

Tõsi on, et eeposes märgitud Trooja liitlasi liase ilmumisajal(8. saj. e. kr.) enam ei tuntud. Sellele annab seletuse inglise teadlane Denys Page. Tema sõnul Mükeene laulikud, kes selle(Trooja liitlaste kataloogi) kokkuseadsid, neist kaugeist maist kuigipalju ei teadnud. Tõenäoliselt oli see loend kuulund ühe osana väga vanadesse lauludesse, milles kõneldi mingist ahhailaste sõjakäigust Hellespontose(Dardanellide) ääres elavate rahvaste vastu.

20. saj. algul avastati Hattuas(praeguse Türgi pealinnast sadakond km idas) tohutu suur riigiarhiiv. Sealt leiti üks leping mis on sõlmitud hetiidi kuninga Muvattalie(1315-1285) ja Väike-Aasia läänepoolses osas asunud Viluatki esindajaga. Juba ammu on kindlaks tehtud, et esialgsel kujul pidi Iliose nimi kõlama Vilios. Kaashäälik v kadus hiljem sõna algusest ära, nagu see oli kreeka keeles enam-vähem seaduspärane. Sõnakujud Vilios ja Vilua võivad erineda lihtsalt seetõttu, et kreeklaste ja hetiitide hääldus ja kirjaviis olid erinevad.
Teises hetiidi dokumendis märksa varasemast ajast on säilinud nimekiri, mis loetleb Assuvaks nimetatud maa linnu ja piirkondi, kusjuures see maa hõlmab suure osa läänepoolsest Väike-Aasiast. Nende hulgas, ja just Hellespontose lähikonnas leiduvad Viluia ja Tauria, pealegi päris kõrvuti. On väga tõenäoline, et Tauria on õigekirja moonutamisel tekkinud vorm nimest Trooja!
Samuti on hetiidi arhiivis säilinud salapäraseid vihjeid Ahhiava rahva ja maa kohta; see maa asub kuskil läänes, kokkupuuted sellega on kaudsed ja muutlikud. Mõttevahetus selle üle, mida see Ahhiava õieti peaks tähendama, on kestnud juba üle neljakümne aasta. Pärast paljusid tuliseid vaidlusi on ülekaalu võitnud arvamus, et Ahhiava tähendab lihtsalt ahhailasi, Mükeene kultuuri loojaid ja kandjaid, Homerose eepose kangelasi.

5. saj. e. kr. käis Herodotos(Kreeka ajaloolane) Egiptuses. Selle riigi ajalugu oli kreeklaste naabritest kõige vanem. Hieroglüüfkirja lugedes rääkisid Egiptuse preestrid Herodotosele järgmise loo: Kui Alexandros(Paris) oli Helena röövinud paiskasid tugevad tormid ta Egeuse merelt Egiptuse randa. Seal kaebasid Alexandrose teenrid tema kuriteost vaaraole. Viimane küsis temalt, et kus ta pärit on, Alexandros vastas et Trooja linnast, mis asub Aasias. Vaarao jättis Helena enda juurde aga Alexanrosele andis kolm päeva aega lahkumiseks. Selline versioon oli ka Homerosele teada. Iliases mainitakse ühes kohas, kuidas Alexandros Helenat äraviies merel eksinud ja jõudnud Siidonisse(Liibanoni); teatavasti ei ole see maa Egiptusest kaugel. Kui Herodotos oli nende jutu ära kuulanud siis küsis, et kas see on väljamõeldis. Nemad aga ütlesid, et see sõda on toimunud. Nende esiisadele oli seda rääkinud Menelaos(Helena mees, Trooja sõjas spartalaste juht).

Lahingud kestsid ööläbi? Katkend Hektori(troojalane) ja Aiase(kreeklane) khevõitlusest: kangelased heidavad algul odasid, siis kive ja lõpuks haaravad mõõgad. Kuid pimedus on kätte jõudnud ja võitlus katkestatakse. Kangelased lähevad ajutiselt lahku, vahetades kingitusi.

Et itaallast Felice Vincit uskuda, selleks on vaja arheoloogilisi leide. Siinkohal tasuks märkida et sakslane H. Schliemann lõi Peloponnesosel labida maasse filoloogide vastuväidetest hoolimatta. Mis ta sealt leidis olid Kreeka-Mükeene kultuuri aegsed kuldehted.

Liitunud: 16 Jan 2006 Postitusi: 93

Millegipärast on teemast kaduma läinud Tarmo Virki artikkel, mis avaldati Eesti Ekspressis 20.12.2001

Trooja vallutamisest rääkiv kreeka eepos "Ilias" ja lahingule järgnenud Odysseuse retkedest rääkiv "Odüsseia" leidsid aset Läänemerel ja Põhja-Euroopas.
Kõlab uskumatult, kuid Itaalia inseneri Felice Vinci (51) hinnangul on see ainus võimalus selgitada eeposte vasturääkivusi ja selgusetuid fakte.
Tõenäoliselt pimeda kreeka luuletaja Homerose 800 aastat e.m.a kirja pandud eeposte aluseks oli Trooja vallutamine umbes aastal 1200 e.m.a. Möödunud sajandil leidis sakslane Heinrich Schliemann Türgi rannikult muistse linna jäänused, mida peetakse tänapäeval Troojaks.
Oma elu eredaima päeva elas Vinci läbi ligikaudu kümne aasta eest, 1992. aasta juunis, kui ta oli just leidnud kaardilt Toija küla. Vinci ostis lennupileti Soome, üüris lennuväljalt auto ja sõitis Turu ja Helsingi vahel asuvat küla vaatama.
Teekond oli pettumus, tasasel maastikul oli Vinci lootust kaotamas, kuid külla jõudes tõusis meeleolu järsult. "See maastik oli nagu otse Homerose luulest," kinnitab ta.
Kõik klapib Homerose Troojaga: kaks jõge, millest üks muutub vahepeal järveks, kolm küngast vaid jõe suue on tänaseks 20 kilomeetri kaugusel, aga maapinna jätkuv tõus Lõuna-Soomes rohkem kui 3000 aasta jooksul tähendab seda, et tänane Toija on võinud olla omal ajal rannikulinn.
Lisaks leidub naabruses mitmeid kohanimesid, mis viitavad otseselt eeposes esinevatele Trooja liitlaste või vastaste nimedele.
Homerose geograafia sobib Läänemerele
Küsimusi sünnib eeposte ridadest palju. Miks Odysseus purjetab külmal merel lumesajus? Miks saared ei vasta Vahemere saartele? Miks meremehed näevad luikesid?
Vincil on kõigile sellistele küsimustele olemas lihtne vastus. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele polnud eeposte toimumiskoht Vahemeri, vaid hoopis Läänemeri.
"Juba kreeklased said omal ajal aru, et Homerose geograafia ei sobi Vahemerega kokku," tõdeb ta.
Vahemerele tüüpilisest päikesest ja kuumusest eepostes ei räägita, küll aga pidevast külmast. "See ei sobi Vahemerele," rõhutab Vinci.
Samuti oleks Vahemerel mõeldamatu öö läbi kestev lahing. Ööd on selleks lihtsalt liiga pimedad küll aga oleks see mõeldav südasuvel meie laiuskraadidel.
Näiteks Odysseuse kodusaar Ithaka ja Peloponnesos ei sobi Vahemerele, kuid täpselt neile vastavad saared võib leida Taanist.
Ka kohanimed tõendavad Vinci teooriat. Kui oleks tegemist vaid mõne nimega, siis oleks tõestus napp, kuid ta on kindel, et sadadesse ulatuvad sarnased nimed kinnitavad teooriat.
Achilleus elas Eestis
Eestit ja Kreekat ei seo mitte ainult meie korvpallurid, kes on seal palli mängimas käinud, vaid Vinci teooria kohaselt ka ühine ajalugu. Trooja alla oleks laevad Kreeka poolelt jõudnud mõne hetkega, Eesti rannikult üle Soome lahe sõitmine võtaks eeposega võrreldes tunduvalt sobivama aja.
Tagasiteel Trooja alt peatus kreeklaste laevastik Chiose saarel, milleks on praegune Hiiumaa.
Trooja sõja tuntuima kangelase Achilleuse kodumaa, viljakate põldudega Phthia, paikneb Vinci hinnangul Eesti kagunurgas, ulatudes ka Pihkva taha Venemaale. Lõuna-Eesti kohanimedest seob Vinci Ahja Achilleusega ja Põlva tema isa nime Peleusega.
Teadlased Vinci tööd ei tunnusta
Enamik teadlastest näeb Vincit kui amatööri, kellele pole nende maailmas kohta. "Teadlased, kes ei ole nõus minu teooriaga, lihtsalt ignoreerivad seda," tõdeb ta.
Akadeemiline maailm on kahtlemata konservatiivne ja Vinci ideedest tagasihoidlikumaidki peetakse tihtilugu liiga uuenduslikeks. "Paljud teadlased on konservatiivid. Sellepärast on minu teooria endiselt vaid teooria," ütleb insener.
Teooria vajaks arheoloogilisi tõendeid, aga neid Vincil pakkuda ei ole. Tema meelest peaks kohanimede ja geograafia nii suure kokkusobivuse tõttu leiduma ka arheolooge, kes läheksid Toijast muinasaja jäänuseid otsima.
Lootust pole Felice Vinci aga kaotanud. "Nagu Max Planckil oli kombeks öelda: seda võetakse tõena, kui praegune sugupõlv on välja surnud," kinnitab ta.
Teooria sillaks põhja ja lõuna vahel
Kindlat infot selle kohta, millal tegelikult Trooja vallutati, pole. See võis juhtuda 1200 e.m.a, aga ka mõni tuhat aastat varem. Vinci hinnangul on müüdid juhtunust kulgenud Homeroseni koos siit lõuna poole kolinud rahvastega, kes lahkusid ilmastiku jahenemise tõttu.
Vinci arvates seoks sellise teooria levimine endisest tihedamalt kogu Euroopat. Euroopa ühtsuse aluseks ei oleks enam ainult majanduslikud huvid, vaid ka kultuuriline ühendus juba Homerose aegadest peale. "Sild lõuna ja põhja vahel võiks meie mandrile tagasi anda hullul möödunud sajandil kaotatud uhkuse ja tulevikulootuse," arvab ta.
Homeros endiselt udus
Sellal kui tavalised lapsed innustusid Miki-Hiirest ja teistest Disney tegelastest, seikles noor Felice Homerose kangelaste maailmas. Seitsmeaastasele Felicele andis õpetaja raamatu Trooja sõjast ja huvi "Iliase" ja "Odüsseia" sündmuste vastu on jätkunud varsti pool sajandit.
Teooria sai alguse 1992. aastal, kui Vinci luges Plutarchose kirjutist Odysseuse vangipõlvest Ogygia saarel. Plutarchose sõnul polnud saar mitte Vahemeres, vaid viie päeva teekonna kaugusel Briti saartest põhja poole. Selgelt oli tegemist ühega Fääri saartest.
Vinci jätkas kreeka mütoloogiaga seotud märkide otsimist Skandinaaviast, ennekõike põhjalikult piirkonna kaarte uurides. Kaardilt leidis ta ka Toija, mida kiirustas vaatama.
Eepostega seotud kahtlused ei seostu ainult sündmuste toimumiskohtadega.
Juba mitu sajandit on vaieldud ka selle üle, kas Homeros üldse on eeposed kirjutanud. Vinci tunnistab, et vaidlustes kindlat seisukohta moodustunud ei ole. "Homeros on endiselt udus. Kuid mina kinnitan, et see on Läänemere udu," tõdeb ta.

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6946 Asukoht: kodus

Peale selle looga tutvumist sattusin troojalase otsa ka uurides astronoomia uudiseid.

http://news.cosmoport.com/2006/02/03/4.htm