vesi on infokandja

Liitunud: 19 Jan 2005 Postitusi: 595

Inimese energiad, mõtted, sõnad, ideed, muusika jne mõjutavad vee molekulaarstruktuuri. Ja kui meenutada palju on meie kehas vett... siis tõepolest meie kehad on meieendi mõjuväljas pidevas muutumises.

http://www.wellnessgoods.com/messages.asp

http://www.spiritofmaat.com/archive/nov1/cwater.htm

http://www.mercola.com/2002/may/8/prayer.htm

Külaline

...

Liitunud: 21 Nov 2004 Postitusi: 190

siin kirjutas:

Inimese energiad, mõtted, sõnad, ideed, muusika jne mõjutavad vee molekulaarstruktuuri.

Mõjutavad ka kõike muud. Eksisteerivad "asjad" on mingis mõttes nagu magnetid...
Aatomil ka 2 poolust, + ja -
Aatomeid leidub igal pool ja palju palju

Liitunud: 19 Jan 2005 Postitusi: 595

Tsiteerin::

(29.07.2005)

Vesi, veidi veider vedelik

Tiit Kändler

Vesi on maiseks eluks vältimatu. See tuleneb vee eripärast teiste vedelike seas. Kuid vee siseehitus pole siiani täpselt selge, mistõttu on see alust andnud paljudeks teaduslikeks bluffideks.

Millegipärast nimetatakse meie planeeti Maaks. Ehkki õigem nimi oleks planeet Vesi. Emake Vesi. Sest kolmveerand planeedi pinnast on ju vee all. Ja elu, nii nagu me seda tunneme, tekkis küllap ikka vees. Kuid kui palju siis ikkagi Maal vett on? Kaaluliselt pole seda palju, vaid kaks sajandikku Maa kogukaalust. Kuid tähtsuselt elu jaoks kaalub vesi üles kõik teised ained kokku.

Anomaalne vesi Venemaalt

Kuna vesi meile juba nii tähtis on ja kuna seda on nii kerge laborisse viia, siis pole ime, et läbi aegade on selles avastatud nii uusi tegelikke kui ka imepäraseid omadusi, mis lõpuks on osutunud veemulliks.

Üks selliseid imepäraseid vee seisundeid on nn polüvesi, mis 1960. aastate alul teadlaste uuringutes ilmus lagedale anomaalse vee nime all. Rühm Moskvas asuva füüsikalise keemia instituudi teadlasi, saanud teada Kostroma tehnoloogiainstituudi keemiku Nikolai Fedjakini tähelepanekust, avastas vee uue vormi. Nimelt selgus, et kui panna vesi kitsasse kapillaartorukesse, siis aurustub osa sellest toru ülemisse otsa, nii et vahele jääb tühik. See ülemine vesi on hoopis teistsugune. Tuntud vene keemik Boriss Derjagin hakkas asja Moskvas uurima ja selgus, et sellel veel on anomaalselt suur tihedus. Isegi kui see anomaalne vesi aurustada ja jälle veeks muuta, säilisid ebatavalised omadused.

Tõsi, uut vett ei saadud palju. Millimeetrise läbimõõduga torukesest vaid millimeetri jagu. Sellest hoolimata suutis Derjagin määrata, et see vesi hakkab keema alles 200 kraadi juures ja jäätub 30ŗC juures.
Tol ajal Nõukogude teadlastel läänega suurt läbikäimist polnud. Kuid mingitel konverentsidel imbus asi siiski läbi. Uut laadi vett hakati uurima Suurbritannias ning inglased avaldasid selle kohta artikli esinduslikus ajakirjas Nature. Seejärel võtsid uurimise käsile ameeriklased ja avaldasid artikli ajakirjas Science. Pärast seda, kui USA teadlased tulid lagedale hüpoteesiga, et kõnealune vee sort koosneb polümeersetest ühikutest ja nad nimetasid selle ümber polüveeks, tormasid teadlased üle maailma uut vett uurima.

Juba saabus teateid polüvee avastamisest elusrakkudes. Polüvesi osutus stabiilsemaks kui tavaline vesi. Kuid mingit keemilist analüüsi enne 1969. aastat ei tehtud. Uut vett oli lihtsalt nii vähe. See-eest ilmus hulganisti teoreetilisi spekulatsioone. Kuni 1970. aastal avaldasid Belli telefonilaboratooriumi uurijad oma analüüside andmed. Polüvesi osutus kolmandiku ulatuses saastunuks kaaliumi, kloori ja sulfaatidega. Ent rong ei peatunud. 1970. aastal avaldas ajakiri Scientific American Derjagini artikli anomaalsest veest. Tavaliselt avaldab see ajakiri ülevaateartikleid teadusuuringutest, mis on tõestatud faktid. Laine rauges 1971. aastal ja paari aasta pärast polnud polüveest kuulda enam kippu ega kõppu.

Vesi, mis mäletab molekule

Kui kallata klaasitäis vett maailmamerre, liigutada ookeanid ja mered suure kulbiga kõik kenasti segi ja siis ammutada merest klaasitäis vettt mitu esialgses klaasis olnud molekuli uue klaasitäie sisse satub? Tuhat. Sest klaasi sisse mahub kogunisti 6x1024 molekuli. Mida on just tuhat korda enam kui maailmameres klaasitäisi.

Kui aga klaasi vette raputada veidike soola, kui palju peab siis vett lahjendama, et klaasis poleks enam ühtegi soola molekuli? Mõned väidavad, et seda ei saagi juhtuda. Lahjenda palju tahad, vesi mäletab, et selles on olnud sool. Sellele põhimõttele tugineb siiani nn homöopaatiline ravi, mis kinnitab, et vesi mäletab, mida on lahustanud.
Vee mälu mullikesed kerkisid esmakordselt teadusavalikkuse ette 1987. aastal, kui prantslane Jacques Benveniste avaldas artikli selle kohta, kuidas ühe immuunsüsteemis tegutseva valgu molekulid on muutnud vesilahuse omadusi, isegi kui lahust lahjendati nii palju, et seal polnud enam ühtegi valgu molekuli. Kummalisel kombel tekkis efekt vaid siis, kui lahjendus oli arvu kümme kordades. Vee mälu osutus perioodiliseks see vähenes iga kindla lahjenduse korral ja edasi lahjendades kasvas jälle. Nii edasi kuni olukorrani, kus vees enam lahustunud valke polnud.

Kui kassist jääb vaid naeratus

Kõik see oli muidugi vesi homöopaatide veskile. Sest see Samuel Hahnemanni 1755. aastal avastatud ravi põhineb ju väitel, et ravi peitub haiguses. Kui inimene on mürgitatud, siis mürk teda ka ravib. Ainult et väga lahjendatud mürk. 1986. aastal kinnitasid Glasgow homöopaatilise haigla arstid ajakirjas Lancet, et heinapalavikku ravib rohu õietolm, mida lahustatakse vees nii kaua, kuni lahuses enam õietolmu ei ole.

Iga vee vesinikside katkeb ja taastub keskmiselt miljard korda sekundis. Ja kui vesi mäletab, mis ta sees kõik lahustunud on, siis peaks maailmameri olema kõige bioaktiivsem puljong, kuna selles on jäljed elu 3,5 miljardi aastasest ajaloost. Benvenistei katset teistel teadlastel korrata ei õnnestunud. Ei õnnestunud ka temal endal, kui ajakiri Nature korraldas 1988. aastal pimekatse. Benvenistei töörühm kuulutas, et nad on nõiajahi ohvrid ning pole pinge all suutelised oma tulemusi kordama. Kuid nad ei andnud alla, kuulutades möödunud sajandi lõpul, et on jälile jõudnud vee mälu elektromagnetilisele iseloomule ning on võimelised programmeerima puhta vee bioloogilist aktiivsust telefoniliini kaudu saadud andmete abil.

Raske vesi

Vee harukordsus seisneb selles, et tahkes olekus on see pisema tihedusega kui vedelas. Kõige tihedam on vesi 4C juures. Siis saavad vee molekulid end kõige tihedamalt pakkida. Need kaks asjaolu tagavad, et veekogud jäätuvad alates pinnast, mitte põhjast, nagu teiste vedelike puhul loomulik. See on elu tekkeks ja püsimiseks eluliselt oluline.

Kaose ja korra ühendus

Vee struktuur on segu korrapärast ja kaootilisusest. Teatud rõhkude ja temperatuuride vahel kaob terav piir kahe faasi auru ja vee vahel. Vee struktuuri tagavad ainulaadsed, nn vesiniksidemed, mis tekivad vee molekuli vesinikuaatomite ja teiste vee molekulide hapniku aatomi juures olevate elektronide üksikpaaride vahel. Teaduse ajaloos on korrapära ja kaose üheaegne esinemine vees andnudki võimaluse saavutada vee kohta kõige fantastilisemaid tulemusi.

Eesti imeveed

Vee imepäraseid omadusi on uuritud ja kasutatud ka Eestis. 1970. aastatel tegeles sellega Johannes Hint, lastes vee läbi oma desintegraatorveski ning kinnitades, et selle aktiivsus seeläbi tunduvalt suurenes. Kiviõlis valmistati mõne aasta eest poolkoksimäe kõrval põldude parendamiseks Viru rammu, mis koosnes poolkoksist ja turbast ning mida pritsiti üle USA-st pärit aktiivse vee pudelitest.

Suvekool

Vesi ei ole mitte ainult füüsikute või keemikute uurida. Vesi on mänginud ja mängib oma osa ajaloos ja ilmastikus, bioloogias ja geoloogias, folklooris ja astronoomias, energeetikas ning keeles ja meeles. Teadusteabeportaali teadus.ee ja Käsmu meremuuseumi korraldatud suvekoolis Käsmus 19.21. augustil arutlevad mitme eriala teadlased vee osa üle teaduses nüüd ja varem. Suvekool on mõeldud kõigile huvilistele, et saada osa teadusmõttest ja panna ka oma mõtted liikuma vesistel radadel. Täpsemalt www.teadus.ee.

Eesti Päevaleht
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=297321

[/quote]

Liitunud: 18 Apr 2006 Postitusi: 393 Asukoht: Tallinn

Päike on ju ka nagu hiigelsuur vesinikupomm vaakumis põlemisajaga 15 miljardit aastat, ehkki mulle jääb selgusetuks kuidas saab miski põleda kui hapnikku ei ole ja kuidas saab ühes universumi punktis koguneda selline hulk vesinikku. Rolling Eyes

Postitatud: Laup Mai 06, 2006 8:53 am

ega päike ja teised tähed ei põle nagu põleb tikk või lõke, termotuumasüntees põhineb nelja vesiniku aatomi liitumisel üheks heeliumi aatomiks(tegelikult küll aatomituumaks, sest temperatuur seal on niivõrd kõrge, et elektronkate lihtsalt sulab umber aatomi ära). vabanev energiat saab seletada massidefekti alusel - osakesed lahivõetuna on suurema massiga kui kokkupanduna. Järelikult kaaluvad neli vesiniku aatomit natukene rohkem, kui üks heeliumi aatom, saadud massierinevus annabki umbes 0.1% aineühiku koguenergiast(E=mc2 - mass on energia ja vastupidi), mis avaldub igasuguse kiirgusena(soojus, uv, gamma-, beeta-, alfakiirgus jne...). Nii, et hapnik pole tähel üldse vajalik, päike tegelikult ei põle vaid kokkupressitud gaas pulbitseb metsikus kuumuses. Need tulekeeled, mida võib näha mõnedel piltidel, on magnetvälja poolt päikese pinnalt välja kistud plasma(aatomituumade ja elektronide supp, mis tekib väga suurtel temperatuuridel kõigest.), mitte leegid.

kuidas nii palju vesinikku saab ühes kohas olla?
päikesesüsteem algab tohutu gaasipilvega, kus valdav osa on vesinikku, kas mõne tähe või supernoova mõjutuse tagajärjena hakkab see pilv kokku kukkuma, oma gravitasiooni jõul, kuna pilv on ebakorrapärane, siis ta hakkab kokkutõmbumisel ka keerlema. tavalsielt tekib sellest pilvest kaks kuni kolm tähte, aga meie ps tekkis, nagu näha, üks täht - Päike. Pilv tõmbub kokku seni, kuni rõhk selle südames ja sellest tulenev temp. kasvab niivõrd kuumaks, et vesiiku aatomid saavad ühineda heeliumiks, selleks hetkeks loetaksegi tähe sündi, sel hetkel hakkab eralduma soojus ja nähtav valgus(ka kõik teised kiirgused). järelejäänud gaasist tekivad planeedid ja kosmiline rämps, mis jätkavad tiirlemist ümber tähe...ja nii see toimubki

Liitunud: 7 Märts 2004 Postitusi: 547

Tsiteerin::

Inimese energiad, mõtted, sõnad, ideed, muusika jne mõjutavad vee molekulaarstruktuuri. Ja kui meenutada palju on meie kehas vett... siis tõepolest meie kehad on meieendi mõjuväljas pidevas muutumises.

Vannis või dui all olles või ujudes muutuvad tunded tugevamaks, konkreetsemaks. Just mõtlesin sellele eile, et huvitav,

1) kas vesi võimendab vees olija olemasolevaid emotsioone ja tundeid

2) või hoopis eraldab vesi meid ümbritsevatest väljadest (k.a teiste inimeste tugevatest väljadest) lastes seega väga selgelt vannisolija (näiteks) omaenda tunnetel välja paista talle enesele?

Väiksemad välised mõjutused pluss nö tugevdab olemasolevat tagasipeegeldusega.

Postitatud: Püh Aug 13, 2006 2:56 pm

naljakas mõelda, et seesama vesi, mida keegi meist parasjagu joob, võis miljardeid aastaid tagasi pesta vihmana türannosauruse selga...

Liitunud: 11 Nov 2005 Postitusi: 156 Asukoht: läänes

mina olen täheldanud, et näiteks veekogu ääres olles mõjub vesi üsna tugevalt. Just selline veekogu, mis on liikuva veega ja teeb heli. Näiteks meri oma kohisemisega ja oja oma sulinaga. Vesi justkui räägiks. Üldiselt hästi rahustav ja halbade emotsioonide puhul imeline rahustaja.

Liitunud: 10 Mai 2004 Postitusi: 702

Loodus on üldse väga sõbralik ja vastutulelik.

Liitunud: 15 Märts 2004 Postitusi: 50

... ja milline nauding on hilissuvine äikesevihm!

Liitunud: 17 Nov 2006 Postitusi: 120

...

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

Hiljuti oli võimalik proovida nii püramiidis laaditud, kui hõbeda, kui tsungiidi vett. Aga kõige hämmastavam oli ikkagi inimese enda laaditud vesi. Seda tasuks ise proovida. Võtta "tavaline" vesi, panna korraks käsi peale ja siis mõtelda sobivaid mõtteid ja siis proovida. "Miski" erinevus oli vapustav. Siit muidugi ka järeldus, meeleseisund milles oleme, "levib" igalepoole, mille lähedale läheme. Ja sööme ja joome seda meeleseisundit siis sisse...Olgu see meeleseisund siis enda oma või kõigi nende oma kes söögi / joogiga lähedalt kokkupuutunud. Nii et mis infot me ikkagi kõigele "jagame", mille kandjaks siis on nii vesi ,kui muud ained....

Liitunud: 6 Märts 2004 Postitusi: 515

Mul on veekaardid, kristallipiltidega. Kuidas neid kasutate ja kuidas on mõjunud?Sooviksin kogemusi, ise ei taba midagi erilist.

Liitunud: 24 Märts 2007 Postitusi: 54

Ma olen kuulnud selle vee mõjutuste ja molekulmälu kohta(põhimõtteliselt homöepaatia). Niipalju, kui mina aru sain, on absoluutselt kõik need arvamused osutunud libateadusteks, tähendab, et tõelised teadlased on asja katsetanud ja välja ei tulnud eelnevalt väidetust mittemidagi...ühesõnaga bad science

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6968 Asukoht: kodus

On võimalik teha lihtne katse. Katset teostage siis kui te olete üks ja teil on piisavalt aega (st, te ei kiirusta kuhugi) Võtke kraanist 2 klaasi vett. Ühele pange käsi peale ja mõelge valitud positiivset mõtet ja tehke seda minut või kaks minutit ( kui minutit ei suuda mõelda ühele mõttele, siis tuleks katse ärajätta). Ja peale seda on võimalik proovida loks haaval mõlemas klaasis olevat vett, vaikselt vaheldumisi ning mõtiskleda mõttejõust Smile

Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 351

Eks ole, vee struktuuri (nagu ka kõiki muid struktuure elus) mõjutab inimese mõtte jõud.

Nii et mis mõtted "tõelistel teadlastel" peas olid katsete tegemise ajal? Smile

Eks vastavalt sellele saadi ka tulemus, mis teistsuguste mõtetega inimeste jaoks ei tõesta mitte midagi!

Liitunud: 20 Dets 2005 Postitusi: 26

Vesi on elus, Veele võib rääkida ning ongi tunne, et Vesi kuulab.

Liitunud: 24 Märts 2007 Postitusi: 54

http://www.youtube.com/watch?v=3Z1QFZcnAi4&NR=1

Väga hea 10 minutiline klipp homeöpaatiast, ehk mäluga veest...

Liitunud: 24 Veeb 2007 Postitusi: 25

Osalesin kord huvitaval katsel, kus üks vabatahtlik saadetu ukse taha. Meid tuppajäänuid jagati kaheks grupiks. Võeti kaks ühesugust klaasi, lasti mõlemasse ühepalju vett. Kumbki grupp sai ülesande, hoides käsi veeklaasil mõttes sisestada siis vastavalt negatiivseid või positiivseid lauseid. Kui ukse taga olijale, kes katsest midagi ei teadnud, sisenedes anti mõlemast klaasist vett juua, leidis ta, et need on täiesti erineva maitsega. Talle meeldis rohkem positiivsete lausetega vesi. Teist, kibedat võttis ta ainult lonksu.

Liitunud: 3 Okt 2008 Postitusi: 185

Kaasaegses maailmas, paljud inimesed, kui neil on seda palju, mõtlevad vee peale vähe. Lääne maailmas, isegi inimesed, kes mõtlevad vee peale, kalduvad lihtsalt küsitlema vee kvaliteedi üle või äkki näevad vett kui ainet, mida peaksime rohkem tarbima.

Kui me kuuleme, et maa vee varud on ohtlikult laiali pudenevad, leiame seda kontsepti raske uskuda. Kui see idee proovib lagedale tulla, et veel võib olla isegi suurem tähtsus kui sa kunagi oleksid uskunud, siis meedia “uputab“ selle.

Näiteks on nii vähe meedia toetust sellele, et me peaksime jooma vett oma tervise pärast. Televiisori reklaamid ütlevad meile, et see või teine, uus, reklaamitud vedelik viib meid hea tervise juurde.

Ja me vaatame leppivusega kuidas miljonid dollarid raisatakse igal aastal soovitades, et me jooksime loomade piima. Samas meile vaevalt tuleb pähe küsimus faktist, et keegi ei raiska raha rääkides tavalisest vanast veest. Miks nad peaksidki? Kuidas saab nii tavaline asi olla tähtis?

Vesi On Elu

NASA oma otsingul leida elu teistel planeetidel, nõustub ilma vastuvaidlemata, et vesi on peamine tingimus. Ilma veeta ei saa olla mingit elu. On selge samuti, et kus on vihm, seal on elu ja seal kus vihma ei saja, seal on kõrb.

Elu siin on arenenud planeedil, kus kaks kolmandik pinnast on täidetud veega. Me vaatame välja üle oma ookeanite ja vesi täidab piiramatu vaatevälja, nii kaugele kui silm suudab näha.

Meie kehad peegeldavad sama kogust. Umbkaudu 60 protsenti meie füüsilisest kehast on vesi (imikutel, on 80%).

Võibolla lihtsalt sellepärast, et meie reaalsuses on nii palju vett, võtame me seda enesestmõistetavana, mõeldes et see on “ainult vesi.“

Kaua aega tagasi, vett peeti “peamiseks“ tähtsuseks: Tegelikult vesi mängib peamist rolli Piiblilises Loomises.

Püha Vaade Veele

Kõige esimeses lauses, Tekke raamatu põhjal: “Alguses lõi Jumal taevad ja maa. Ja maa oli jäägitu ja tühi; ja pimedus oli sügava näoga: ja Jumala Vaim liikus vete näole.“

Need laused sügavalt väidavad, et varased inimesed uskusid, et vesi oli elu eeltingimus, et see üldse Maa peal alata saaks.

Ja mõlemad iidsed Egiptlased ja Kristlased viitasid veele kui spirituaalsusele ja teadvusele. Mõlemad kasutasid baptismi, et veega pesta patte ja ettevalmistades pühitsetud kõrgema teadvuse jaoks. Iidsetel aegadel pühitsetu tegelikult kasteti vette.

Euroopa Druiidid ja Jaapani Shintod uskusid et, tiigid, väikesed ja suured, olid avavused Maa sisemaailmatesse ja neid peeti pühaks.

Tegelikult, üle terve iidse maailma, vett vaadati kui püha. Kristlased õnnistasid ennast püha veega, kui sisenesid kirikusse. Shintod pesid oma käsi, kuni küünarnukkideni, püha veega, et puhastada enda hinged enne, kui sisenesid püha paikadesse looduses, mis olid nende kirikud. Usklikud ja Põlis inimesed üle maailma kasutavad vett, et puhastada ennast enne, kui alustavad tseremooniatega.

Ja viimastel aegadel oli avastatud, et vee molekul ise, oma 105 kraadise nurga all on kuldlõikes, põhiline Püha Geomeetria proportsioon. See proportsioon ise väidab, et veel on eriline koht Loomise juures.

Teaduslik Vaade

Paljud meist arvavad, et kui vett puhastada, ei jääks midagi järgi peale H2O molekulide. Aga see pole absoluutselt tõsi. Mida kaasaegne teadus avastas oma instrumentidega, et pole tähtis kui “puhas“ see on, vee sorte on palju.

Vesi pole lihtsalt ühesugune. Lai tabel tegureid muudab vett, mis näitab erinevaid tunnuseid.

Näide nendele muutustele oleks vesi, mis voolab läbi torude, et jagada meile munitsipaal veevarusid.

Kui ta jookseb hoovustes, siis vesi loomulikul viisil pöörleb spiraalis. Spiraalis liikumine on see, mida vesi “tahab“ teha . Nagu sa näed kui vesi jookseb kraanist, märkad sa, et tavaliselt pöörleb ta spiraalis—vastupäeva põhjapoolusel ja päripäeva lõunapoolusel. Ja vee liikumisel on lai implikatsioon vee “struktuurile“.

Suur teadlane Viktor Schauberger oli esimene, kes demostreeris, mis juhtub veega, kui seda pumbata läbi torude mis on surve all. Aga tulles maa alt välja, Schauberger ütles, et see vesi on “elav.“ Ta omab lisa elektroni välises ringis ja see on loomulikul viisil vee liikumine spiraalis, mis selle struktuuri loob.

Aga kui suruda seda läbi toru, kuigi ta tahab liikuda spiraalis (mida me saame kergelt endale demonstreerida), surutakse vesi ringilisse liikuvusse ja see ringiline liikuvus lõikab välise elektroni vee molekulilt, luues, mida kutsutakse “struktureerimata“ veeks. See on ikka vesinik ja hapnik, aga tal puudub teatud elektriline laeng.

Kuskil aastal 1990, mina ja mitu minu kolleegi, lugesime teadusliku uurimuse tulemusi, mis oli tehtud (ma usun Georgia Ülikooli poolt), mis demonstreeris struktureerimata vee rolli inimhaiguste juures. See uuring näitas, et tervislikud rakud on alati ümbritsetud struktueeritud veest—vesi millel on väline elektron—ja haiged rakud olid alati ümbritsetud struktureerimata veest.

Nagu Schauberger rääkis aastakümneid enne seda uuringut, “pinna vesi“ jõgedest ja munitsipaal mahutitest on sarnaselt struktureerimata. Ja samas selline vesi—selline mis on seostatud haigete kudedega—on põhiline vesi, mida inimesed üle maailma joovad.

Isegi kui meil on juurdepääs kaevu veele, kui me pumpame seda üles survega ja viime läbi torude selle majja, mis oli “elav vesi“ oleks siis surnud.

Eile, Täna ja Homme

Kas meie vee kasutamine tekitab hukatavaid probleeme. Kas see lõpuks tekitab laialdasi haigusi? Aeg näitab, aga on võimalik, et see efekt on juba juhtunud.

On võimalik näiteks, et meie vee tarbimine on ühenduses praeguse kroonilise epideemiaga, degeneratiivsed haigused, mida kogetakse nii öelda “arenenud“ ühiskonnas. On isegi võimalik, nagu mõned selle artikli allikat usuvad, et vesi mida me joome on ühenduses sellega, et vähk, olles kord anomaalia, on nüüd üks suurimaid tapjaid.

Rooma Impeeriumis, akvedukt kandis vett Rooma koju läbi juhtkanali! Tänavu saame me aru surmavast implikatsioonist miks Roomlased kasutasid juhtkanaleid. Kas võib olla, et me kunagi sarnaselt võtame omaks, et meie vanad harjumused juues klooritud vett ja juues surve all torudest on võrdselt hävitavad?

Asi pole selles, et me peaksime vabanema torudest aga lihtsalt, et vee omadused, kas nad on muudetud inimeste või looduse poolt, erinevad suurelt ja viisidel, mis on meie tervisele ja heaolule nii positiivsed kui negatiivsed.

http://www.spiritofmaat.com/archive/dec3/editor.htm