Kaotusvalu

Liitunud: 6 Nov 2008 Postitusi: 9

Kõik me oleme sündinud siia OMA kogemust saama ja OMA elu elama. Kedagi ei saa panna sinu elu elama ning kedagi ei saa enda külge siduda... Kahjuks ainult mitte kõik ei mõista seda.
Minu exkaasa saadab jätkuvalt mu poole teele mõtteid ja taotlusi, mis on küll postitatud erinevates foorumites ja blogides, kirjeldades sarkastiliselt mu tegusid (ehk siis seda, et mul jätkus jultumust teda maha jätta), kuid tegelikult on need suunatud minule. Minule on nad suunatud, minuni universum need ka toimetab. Läksime temaga mitu mitu aastat tagasi väga äkitselt lahku, mis minu silmis oli ja on ka praegu väga õige samm - kuid tema meelest vist mitte. Ometi leidis ta vahetult pärast seda endale elukaaslase ja näiliselt tundub neil kõik korras olevat. Siiski jõuab minuni pidevalt informatsioon, et olen tema õnne hävitanud ja kuidas mul jätkub jultumust OMA õnne nüüd siis tema arvelt üles ehitada jne. Tõesti, meie vahel valitses esimene, tõeline ja puhas armastus, kuid suhet rikkusid meeletud armukadedushood, teise kontrollimine ja enda külge sidumine, samuti olime mõlemad ebaküpsed (lahkuminekul olime vastavalt 20 ja 25). Ma ei õigusta ennast ja mul on kahju, et valmistasin talle valu, kuid lõppkokkuvõttes on igaüks ise vastutav oma tegude ja tunnete eest ja kellelegi ei saa panna süüd selle eest, mida välja saadad ja teed ja tunned. Praeguseni ta väldib ja vihkab (ilmselt näiliselt, mis tunded tal selle taga on, on hoopis midagi muud) mind, ei soovi rääkida ja olen pakkunud talle võimalust ka oma tunded valla lasta ning kõik ära kuulata, kuid ta ei soovi seda. Ilmselt teeb see talle ikka veel nii palju valu.. Vaatamata minevikule ja paljudele inetutele seikadele on ta mulle ometi kallis ja südamest soovin talle alati parimat. Ilmselt on ka minust sinna suhtesse palju energiat ja palju lahendamata asju jäänud, kuna teema tõuseb mu sees aeg ajalt jälle üles ja seda alati pärast tema poolt saadetud sõnumite kohalejõudmist. Ise olen hetkel õnnelikus kooselus, kuid ometi tahaks asjad ära rääkida. Tunnen, et harmoonias oleks kõik veel täiuslikum:) Ainult et ma ei tea, mis võiks teda aidata ja kaua asjade lahendamiseks veel aega kulub.... Targemad ja kogenenumad, mis Teil selle peale öelda on? Smile

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 588

Mul on teise poole kogemus ja kindlasti on tal valus. Aga see valu on valu ka siis, kui see nimetada ümber millekski muuks või anda sellele väliselt ilus pakend.

Liitunud: 31 Dets 2004 Postitusi: 408 Asukoht: Tartumaa

Arvan, et suhete värk ongi maailmas algusest peale vildakalt programmeeritud ja tõeliselt hakkavad need toimima alles siis kui armukadedus ja omandihimu maailmas vähenevad. Võid ju maja kõikvõimalikult ilusaks teha, aga kui vundament vajub ja laguneb ei jõua kusagile. Isegi nn. õnnelik abielu põhineb tegelikult üldjuhul ühepoolsel omandisuhtel. Nagu siin Tuulepesas kinnitatakse on see probleem ja paljud teised üldine, mitte ühe isiku probleem. Praegugi mõtisklen omi asju sinule õpetust jagades.

Soovitaks kõik suhted täielikult katkestada. See, et info ikka läbi tuleb on sinu oma viga. Siis ei ole vaja neid foorumeid lugeda kuhu tema postitab, avalikud blogid on üldse suht räpaste arvete klaarimise koht. Näiteks kujuta ette et ta elab praegu kusagil teiselpool maakera ja kui kusagilt tuleb mingi info läbi või teda kohtad siis ütle et see ei ole tema või on tema teisik kellega sul pole asja. (Kusjuures see teisiku asi pole üldse võimatu. Kindlasti väänan omajagu kellegi targa teooriat, aga seal räägiti inimese teisikust kes jäetakse unarusse ja läheb kurjaks ning negatiivseks. Ja kohtudes füüsiliselt või netis ehk ongi kohtumine hoopis selle inimese teisikuga). Soovitaks panna asi kõrvale klausliga, see kunagi aastate pärast ära lahendada, kui võimalus peaks avanema.

Liitunud: 27 Veeb 2006 Postitusi: 117

sul pole siit midagi muud õppida kui enese tasakaalu säilitamist hoolimata väliste mõjutuste tugevusest. ehk siis teadmine, et sina ei saa muuta teist inimest vaid ainult iseennast. kui sind on lihtne teise inimese arvamusega "pikali lüüa", siis jääd selles maailmas varsti "teerulli" alla...

selliseid inimesi, kes suhte lõppemist kui ego solvangut võtavad on maailmas rohkem kui ainult sinu ex... häda, mis neid vaevab ei ole sinu probleem kuigi nad üritavad sellest teha sinu probleemi nagu juuresolevalt pildilt ka hästi näha on. kui sinul on selles osas süda puhas ja sa talitasid ausalt, siis see ongi kõik, mis sina teha saad. mõned lihtsalt jaksavad kaua vihata ja palju vihata. varem või hiljem kukuvad nad tühjana ikka kokku...

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 588

Olen siit varemgi lugenud, et soovitatakse suhete täielikku katkestamist, mis on selle taga?

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 468

Midsummer kirjutas:

Olen siit varemgi lugenud, et soovitatakse suhete täielikku katkestamist, mis on selle taga?

Vabakslaskmine. Mõnikord, et mitte öelda liiga sageli, inimesed klammerduvad vanade ja tähtsuse kaotanud olude-olukordade külge, üritades neid jõuga taaselustada ehk siis enda keeli "ära klaarida". Enamasti on tulemus see, et suhted mitte ei saa selgemaks vaid aetakse veelgi segasemaks. Otsitakse vihjeid, loetakse tühjade ridade vahelt olematut sõnumit, üritatakse näha seda, mida ei ole jne jne. See vist ongi asja kogu point.

Saa ise vabaks ja lase teisel vabaks saada.

Liitunud: 6 Nov 2008 Postitusi: 9

Mina võin ju vabaks lasta ning olen seda ammu juba teinud, kuid kas ka teine pool seda teeb?? Pigem sain vabakslaskmise mõttest nii aru, et suhete täielik katkestamine on vajalik aja mõttes. Võibolla aastate pärast ei tee see talle enam haiget ja/või on ta aru saanud asjadest, millest hetkel veel aru saada ei suuda. Võibolla on tõesti parem täielikult ignoreerida ja täielikult ära blokkida informatsiooni levi minuni. Sellega aga ma küll nõus ei ole, et näen tonti seal, kus seda pole.
Aitäh vastajaile!

Liitunud: 23 Mai 2006 Postitusi: 240

Eile just lugesin Vabaks laskmisest-andestamise teest. Sel teel on kolm aspekti: "Esiteks peab olema valmisolek lasta lahti kiindumine oma loosse, tunnistada oma ülbust ja lasta sel minna. Me peame tahtma heita endast oma õiguse tagaajamise ja loobuma "mõnusast" tundest, et oleme ülemad, meil on õigus, me oleme moraalsemad. ... st me peame loobuma oma õiglasest nördimusest, astuma maha oma kujutletavast kõnetoolist ning laskma lahti oma süüdistavast hoiakust.
Järgmiseks peame end tühjendama, endast kõik välja valama. Me peame tunnistama, et ülbuse taga on tegelikult valu ja solvumine, mida me tunneme... me peame lasma valla kõik tagasihoitud emotsioonid, sõnad ja teadvustatuse mis olid peidus võltsi õilsuse ja süüdistamise vale-soomusrüü all.
Kolmandaks, kui kord on kogu valule otsa vaadatud, seda väljendatud ja siis lahti lastud on meie süda avatud tõelisele õppetunnile, mis selles olukorras kätkeb. Kui kord oleme lahti lasknud omaenda valu, tunneb süda loomulikku kaastunnet ja mõistmist teise valu suhtes."
Refereeritud Brandon Baysi raamatust "Vabadus on"

Liitunud: 27 Veeb 2006 Postitusi: 117

kumarike kirjutas:

Mina võin ju vabaks lasta ning olen seda ammu juba teinud, kuid kas ka teine pool seda teeb?? Pigem sain vabakslaskmise mõttest nii aru, et suhete täielik katkestamine on vajalik aja mõttes. Võibolla aastate pärast ei tee see talle enam haiget ja/või on ta aru saanud asjadest, millest hetkel veel aru saada ei suuda. Võibolla on tõesti parem täielikult ignoreerida ja täielikult ära blokkida informatsiooni levi minuni. Sellega aga ma küll nõus ei ole, et näen tonti seal, kus seda pole.
Aitäh vastajaile!

aga võibolla sulle natuke meeldib ka, et sa oled nii oluline persoon sellele inimesele ja et ta ei suuda sinust täielikult loobuda? ja siis kohe otsid natuke sellele kinnitust foorumitest jms kohtadest kust see inff sinuni jõuab Cool

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6776 Asukoht: kodus

Inimene on teadvus. Maailmas on olemas aine, on olemas teadvus ja on olemas Elu, mida teadvus ainega seob. Nähtavas maailmas on juba need kolm koos. Iga ilming koosneb südamest ehk teadvusest, kehast ehk ainest ja elust mis selle vormi liikuma paneb. Teadvus pole aine. Samastumine ainega paneb teadvuse kannatama. Kuna aine on muutusalane eneriga, teadvus aga igavikuline sähvatus. Ainega ühinemine ja selles jälle väljakasvamine ongi sellele igavikulisele sähvatusele võimalus iseendast teadlikuks saada. Tegemist on ajastuid kestva protsessiga. Teadvused on "kõik", kes ei tea, et nad on "kõik" ja Tee läbi aine erinevate vormide võimaldab ärgata, et ollakse "kõik".
Kui teadvus juba näeb objekti millest end vabastada, siis on ta sellest juba eraldi. Kuni ta ei näe objekti, on samastumine täielik ja mingid jutud "lase lahti", "lõpeta ära" "muutu" on inimesele kättesaamatud, sest ta on objektiga samastunud. Kuna aga aine muutub kogu aeg, ( aineks tuleb lugeda ka astraal/tunde tasand ja mentaal / mõttetasand) ja teadvus on oma loomult igavikune, siis ühel hetkel tekib kannatus. Kannatus on juba märk, et teadvus on end lahustamas ainest. Isegi võiks öelda, et kannatuse olemasolu juba viitab vabanemise algusele. Nüüd kus objekti mis käib "pinda" nähakse juba koguaeg on ainult aja ja harjutamise küsimus, millal lõpeb täielik samastumine ja teadvus on see kes tema on. Elu Mateeriga ühendaja. Ilma et samastutaks objektidega, millesse Elu seotakse.

Elu seotakse mateeriaga läbi tähelepanu ja kontsentratsiooni.
Kui teadvus avastab objekti , mis "häirib", mida ta teeb ? Enamasti keskendub sellele objekti. Tulemuseks on veelgi suurem Eluvoog objekti. Ja kuna objekt elustub ja on samastumine teadvusga. Hakkab objekt veelgi rohkem nagu peale vajuma. Tuleb see aga sellest, et teadvus on ise pidevas probleemi elustavas seisundis. Kui nüüd soovitakse häirivast vabaneda, tuleb lõpetada sinna energia panemine. Seal kus on tähelepanu, sinna voolab energiat koguaeg juurde. Ma ei mõtle siin praegu tegutsemistvajadust, kui on vaja midagi teha, et asjad läheksid paremaks, mõtlen protsesse, mida võiks nimetada millegi juba toimunud nähtuse "läbipõdemiseks". Tihtilugu välises elus toimub mingi sündmus mõned minutit. Teadvus võib seda meeleshoida ja pidevalt energiat lisades hoiab seda elus elusid. Kui tugevaks muutuvad mingid vormid kui neid on teadvus elusanud järjepidevalt elusid ? põhjust enam ei näe, kehad juba vahetunud, kuid tunde ja mõttevormid leiavad teadvuse ilmeksimatult ülesse ja ärkavad sobival ajal uuesti ellu.

Seetõttu on soovitatud erinevatest õpetustest nii keskendumist endale sobvivale objektile. Väidetakse , et kes suudab tund aega hoida tähelepanu ühes punktis on juba mingitest kannatuste tekitajatest väljas. Küll soovitatakse kehvade omaduste avastades leida neile vastumürgid ja neid siis suurendada. Küll on tehnikaid ja praktikaid avastatud, mis aitavad teadvusel olla teadlik ja eristada end kiiresti liikuvast energiast, jäädes ikkagi elu vahendajaks mateerija vahel.

Poeg ( teadvus/hing) on ühel hetkel nagu Isa ( Suur Elu/Vaim), kes jätab maha oma Ema ( mateeria/keha) et olla Isaga üks. Kuni ta selleks valmis ei ole hoiab Ema (mateeria) oma Poega ( teadvus) oma rüpes, toidab, kaitseb ja kasvatab.

Kõik, millel on teadvuse tähelepanu, kasvab. Olgu selleks hüved ja voorused või pahed ja probleemid. Tähelepanu hoidmine sellel, mis ei sobi, kasvatab maailma sobimatut. Tähelepanu hoidmine sellel, mis sobib kasvatab maailma sobivat. ja sellega valikuga on iga inimene vastamisi igapäev. Kas ta teab sellest valikust midagi või mitte, inimene on ikkagi see kes tema on. Teadvus, kellele on pidev puhta elu allikas Iseendas ja kellel on antud vabadus seda endajärelenägemise järgi muuta ja suunata seda oma tähelepanuga sinna kuhu heaks arvatakse. Iga looming pöördub aga looja juurde tagasi ja jällegi ollakse valiku ees. Kas anda lisaports Elu vormi juurde või lasta sellel vormil äralahustuda ehk siis jätta ilma kontsentreeritud tähelepanust. Seda siis nii suhetes kui igapäevases elus.

Liitunud: 6 Nov 2008 Postitusi: 9

vikker kirjutas:

Elu seotakse mateeriaga läbi tähelepanu ja kontsentratsiooni.
Kui teadvus avastab objekti , mis "häirib", mida ta teeb ? Enamasti keskendub sellele objekti. Tulemuseks on veelgi suurem Eluvoog objekti. Ja kuna objekt elustub ja on samastumine teadvusga. Hakkab objekt veelgi rohkem nagu peale vajuma. Tuleb see aga sellest, et teadvus on ise pidevas probleemi elustavas seisundis. Kui nüüd soovitakse häirivast vabaneda, tuleb lõpetada sinna energia panemine. Seal kus on tähelepanu, sinna voolab energiat koguaeg juurde. Ma ei mõtle siin praegu tegutsemistvajadust, kui on vaja midagi teha, et asjad läheksid paremaks, mõtlen protsesse, mida võiks nimetada millegi juba toimunud nähtuse "läbipõdemiseks". Tihtilugu välises elus toimub mingi sündmus mõned minutit. Teadvus võib seda meeleshoida ja pidevalt energiat lisades hoiab seda elus elusid. Kui tugevaks muutuvad mingid vormid kui neid on teadvus elusanud järjepidevalt elusid ? põhjust enam ei näe, kehad juba vahetunud, kuid tunde ja mõttevormid leiavad teadvuse ilmeksimatult ülesse ja ärkavad sobival ajal uuesti ellu.

Seetõttu on soovitatud erinevatest õpetustest nii keskendumist endale sobvivale objektile. Väidetakse , et kes suudab tund aega hoida tähelepanu ühes punktis on juba mingitest kannatuste tekitajatest väljas. Küll soovitatakse kehvade omaduste avastades leida neile vastumürgid ja neid siis suurendada. Küll on tehnikaid ja praktikaid avastatud, mis aitavad teadvusel olla teadlik ja eristada end kiiresti liikuvast energiast, jäädes ikkagi elu vahendajaks mateerija vahel.

Aitähh jälle vikker Cool

Sinu vastust lugedes küsin kohe edasi- kas oskad soovitada mingeid allikaid v autoreid, kus saab lugeda nende imeliste tehnikate ja praktikate kohta, mis aitavad arendada endas soovitud joont ja välja juurida sobimatu?

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 588

Tsiteerin::

teadvus on ise pidevas probleemi elustavas seisundis. Kui nüüd soovitakse häirivast vabaneda, tuleb lõpetada sinna energia panemine. Seal kus on tähelepanu, sinna voolab energiat koguaeg juurde. tunde ja mõttevormid leiavad teadvuse ilmeksimatult ülesse ja ärkavad sobival ajal uuesti ellu.

Väga raske on, kui mingil põhjusel puututakse peaegu igapäevaselt kokku. Kas siis on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada? Tundub, et oleks nagu kaks jõudu - tõukav ja tõmbav ning selle keskel olemine on tõesti muutunud kannatuseks:D Kuidas äralahustuda seda, mis pidevalt silma all on ja tähelepanu endale võtab? Millele mõelda, situatsiooni tunnen ära ja selles olla on päris kurb.

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 468

Midsummer kirjutas:

Väga raske on, kui mingil põhjusel puututakse peaegu igapäevaselt kokku. Kas siis on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada?

Mõnikord on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada, sest on suhteid, mille üks pool võib saada väga sügava trauma ja sellise trauma torkimine - taaselustamine ei ole just eriti tark tegu. Halb on asja juures see, et teine pool ei pruugi tekitatud traumat märgata.

Sellisel juhul võib olla isegi lühiajaline viibimine isegi ainult nähtavusulatuses olla juba piisavalt suur piin.

Liitunud: 6 Nov 2008 Postitusi: 9

olend kirjutas:

Mõnikord on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada, sest on suhteid, mille üks pool võib saada väga sügava trauma ja sellise trauma torkimine - taaselustamine ei ole just eriti tark tegu. Halb on asja juures see, et teine pool ei pruugi tekitatud traumat märgata.

Sellisel juhul võib olla isegi lühiajaline viibimine isegi ainult nähtavusulatuses olla juba piisavalt suur piin.

Olend, aga see inimene, kes nö sai trauma, tema ju end ei eralda, tema ongi see, kes koguaeg seda valu välja saadab ja minuni püüab jõuda, pannes mind end süüdi tundma... Minu viga tõesti et olen lubanud sel infol jätkuvalt minuni jõuda. Trauma tekitamine iseenesest on aga meie igaühe enda teha, keegi ei ole võimeline meile emotsionaalset traumat tekitama peale meie enda.
Ega siin ei ole vist minul enam tõesti midagi teha, teist inimest ei muuda. Jääb üle vaid loota, et tema maailmavaade avardub ja egoism lahtub. Vägisi ja pealesunnituna teen asjad ainult hullemaks.
Võib vist teema lukku panna:)

Liitunud: 17 Märts 2006 Postitusi: 468

Vabandust, tõin vaid üldise näite, mitte kellegi suhtes isikuliselt. Minu viga, kui tundsid end otseselt puudutatuna. Kumar, tabasid seekord naelapea pihta, seda enam on vajalik vähemalt ühelt poolt see "niit" läbi lõigata. Kui ta ei taha ise eralduda, tuleb ta teisel poolel väga ühemõtteliselt eraldada. Las küpseb natuke omas mahlas ja kui näeb, et katsed tähelepanu tõmmata ei kanna vilja, siis tavaliselt jätab mõne aja pärast järele.

Kuni Sa tema irritatsioonile reageerid, seni võid kindel olla, et see kestab seni, kuni tal õnnestub tähelepanu saada. Tähelepanu tõmbamine, vihjed, süüdistamine, avalik musta pesu pesemine jms on üks viisidest, kuidas üritatakse lõppenud suhte puhul revanši saada, eriti, kui tajutakse endal suhte ummikusse jooksutamise süüd aga ei taheta seda endale tunnistada.

Liitunud: 6 Nov 2008 Postitusi: 9

pole vaja vabandada:) kõik on väga õige. ma omast arust ei ärritunud, aga kui see siit välja paistis, siis järelikult mingi teema mul ikkagi iseendaga on:) pean natuke mõtlema ja endasse süvenema.

aitäh teile kõigile! väga asjalikud nõuanded, mis juhtisid mu jälle teeotsale.

armastust ja päikest kõigile!!!

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 588

olend kirjutas:

Midsummer kirjutas:

Väga raske on, kui mingil põhjusel puututakse peaegu igapäevaselt kokku. Kas siis on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada?

Mõnikord on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada, sest on suhteid, mille üks pool võib saada väga sügava trauma ja sellise trauma torkimine - taaselustamine ei ole just eriti tark tegu. Halb on asja juures see, et teine pool ei pruugi tekitatud traumat märgata.

Sellisel juhul võib olla isegi lühiajaline viibimine isegi ainult nähtavusulatuses olla juba piisavalt suur piin.

Huvitav, et just mõni aeg tagasi juhtusin mõtlema, et täiesti traumalaadne kogemus ja nüüd tuli sama mõiste välja. Ja ei ole seda märgatud tõesti, sest teine pool toob mind aga aktiivselt samasse näitemängu tagasi, on lähenev ja tõrjuv samaaegselt ning tahab, et ma väliselt annaksin sobimatule sobiva pakendi.

Kumarikesel on teine lugu.

Liitunud: 2 Okt 2006 Postitusi: 234

kumarike kirjutas:

Kõik me oleme sündinud siia OMA kogemust saama ja OMA elu elama.

ja igal oma kaotusvalu
ja igaüks lahkub erinevalt
ja ka kaotusvalu võib tunda erinevalt.
ja alati oleks hea kui on võimalus lõpetada

"Mälestus" Käed liibuvad kätele ja silmad viivitavad silmil, nii algab me südamete lugu. On kuuvalune öö, heina magus lõhn hõljub õhus, mu vile on unarule jäätult maas ja su lillepärg on lõpetamata. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul. See on andmise ja keelamise, ilmutamise ja taasvarjamise mäng. Mõned naeratused ja natuke argust ja pisut armsat kasutut tõrkumist. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul. Ei mingit salandut teistpool praegust, ei võimatu püüdlemist, ei varju veetluse taga, ei kobamist pimeduse põhjas. Piisab sellest mida anname ja same. Me pole pitsitanud rõõmu viimseni, et väänata välja temast valuviina. See armastus sinu ja minu vahel on lihtne nagu laul... Vaata puud - nüüd suur on ta, kuid mäletad veel sõber Sa kuis läks see päev. Ma naersin Sind, Sa kurjaks said, sest istutades oli vaid üks oks Su käes. Ja kui lumi kattis kõik siis kartus, et puu surra võib Sult rahu viis. Sa jooksid välja iga tund, et pühkida ta ümbert lund ma naersin siis... Süda oli soe Sul sees ning su mõistva pilgu ees oli mul nii hea. Miks see, et kingiks sain Sult ma kord sünnipäevaks kutsika ei unu eal? Ning mõnikord kui koju töölt ma jõudsin alles südaööl sain aru siis, et oodata mind raadio ees on vanu laule kuulates just Sinu viis Mu kaotus on suurem kui aimasin ma Tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks Sul tihti oli muresid, kuid ometi Sa tegid nii, et ma ei teaks Ma teesklesin, et olen karm, kuid kallistasid mind mu arm kõik muutus heaks Ent ometi ma märkasin, et miski rõhus vaevas Sind, kui kauge tee Kui varakevad oli käes ja linnud laulsid terve päev siis sündis see... Mu kaotus on suurem kui aimasin ma Tahaks olla Su juures kui olla vaid saaks. Usalda armastust isegi siis kui ta toob valu. Ära sule talle südant. "Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid." Süda on vaid selleks, et anda ära pisaraid ja valu, mu arm. "Oh ei mu sõber, Su sõnad on hämarad, ma ei suuda mõista neid." Rõõm on üürike otsekui kastetilk, naermise ajal ta sureb, aga valu on tugev ja põline, lase valulik armastus olla valvel Su silmis. Sel korral olid üks Sa kui varjuriiki endaga Sind loojang viis Nüüd mälestus vaid saadab mind, kui ärkan öösel koju Sind ma kutsun siis Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin kus kord seisid Sa ja kasvas arm Nüüd tuuli üle taeva käib ja pisaraid on lilled täias on elu karm. Mu kaotus on suurem kui aimasin ma Tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks. Mmm... Lõpeta siis viimane laul. Armastus sulagu mälestuseks ja valu lauludeks. Lõppegu lend läbi taeva tiibade kokkupanekus pesa kohal. Olgu Su käte viimane puudutus leebe, nagu öö õis. "Seisa paigal viivuks oo ilus lõpp ja ütle oma viimased sõnad vaikuses." Kummardan Su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada sulle su teed.

Liitunud: 2 Okt 2006 Postitusi: 234

kumarike kirjutas:

Läksime temaga mitu mitu aastat tagasi väga äkitselt lahku, mis minu silmis oli ja on ka praegu väga õige samm - kuid tema meelest vist mitte. Ometi leidis ta vahetult pärast seda endale elukaaslase ja näiliselt tundub neil kõik korras olevat.

Siin oleks nagu väljendunud Uraani ja Saturni seisud, mis nüüd selle opositsiooni aeg on nähtavad,

Tsiteerin::

Saturni opositsioon Uraaniga:
Revolutsiooniline aspekt!
Perioodi jooksul kujundatakse paljud süsteemid ja struktuurid põhjalikult ümber.
See opositsioon sümboliseerib vana ja uue vastuolu ning võitlust kõige laiemas plaanis. Kui võidavad reformimeelsed jõud, on tulemuseks revolutsioon ja vanade ning konservatiivsete süsteemide ning väärtushinnangute kokkuvarisemine. Kui aga muutused tulevad liiga kiiresti ja ootamatult, koonduvad konservatiivsed energiad ning hakkavad määrama, sätestama ning reglementeerima seni suhteliselt vabalt toiminud süsteeme.
Seega võib see opositsioon kaasa tuua nii liiga jäikade struktuuride lagunemise kui ka ülemäära suure vabadusastmega süsteemide kadumise. Selle aspekti jooksul on vaja leida tasakaal reformide ja konservatiivsete väärtuste vahel.

NB! Selle tsükli mõju kestab kuni märtsini 2009. Opositsioon kordub uuesti august - november 2009 ning märts - september 2010.

küllalt pikk aeg, et jõuda see suhe ka emotsionaalses plaanis lõpetada. Confused

Liitunud: 21 Juul 2008 Postitusi: 270

Aega on küll palju mööda läinud, aga kumarikese juttu lugedes meenus mulle kohe üks ilus, rahulik, mõnus tantsulugu maailma Nr 1 DJ-lt Paul van Dykilt - "Crush"
http://www.youtube.com/watch?v=_NTXuyq0P8w&feature=related

Pealegi, taas olen lihtsalt "kuulnud" ja võibolla on see populaarne müüt (linnalegend), aga pidavat nii olema, et mehed elavadki lahkuminekut ja kaotusevalu palju raskemini üle kui naised, sest naised on märksa emotsionaalsemad ja elavad kõik välja.

Liitunud: 7 Nov 2008 Postitusi: 252

Puhh kirjutas:

Pealegi, taas olen lihtsalt "kuulnud" ja võibolla on see populaarne müüt (linnalegend), aga pidavat nii olema, et mehed elavadki lahkuminekut ja kaotusevalu palju raskemini üle kui naised, sest naised on märksa emotsionaalsemad ja elavad kõik välja.

Pigem on asi selles et mehed on soorollide tõttu jäänud emotsioonide osas kerge arengupuudega.

Liitunud: 3 Okt 2008 Postitusi: 185

Tüdrukuid innustatakse lapsena oma emotsioone väljendama, aga poisse mitte. Hakatakse lapsest peale juba sisestama programme nagu "Mehed ei nuta" jne, mistõttu tekib "macho kood", kus poisid enam oma tundeid ei väljenda ja neelavad need alla. Täiskasvanuna, kui minnakse lahku, siis naised väljendavad oma tundeid, räägivad oma sõbrannaga jne, aga mehed seda ei tee ja hoiavad kõik sees. Võib-olla sellepärast on meestel see lahkuminek raskem.

Liitunud: 3 Nov 2005 Postitusi: 588

Midsummer kirjutas:

olend kirjutas:

Midsummer kirjutas:

Väga raske on, kui mingil põhjusel puututakse peaegu igapäevaselt kokku. Kas siis on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada?

Mõnikord on vaja ennast ka füüsiliselt eraldada, sest on suhteid, mille üks pool võib saada väga sügava trauma ja sellise trauma torkimine - taaselustamine ei ole just eriti tark tegu. Halb on asja juures see, et teine pool ei pruugi tekitatud traumat märgata.

Sellisel juhul võib olla isegi lühiajaline viibimine isegi ainult nähtavusulatuses olla juba piisavalt suur piin.

Huvitav, et just mõni aeg tagasi juhtusin mõtlema, et täiesti traumalaadne kogemus ja nüüd tuli sama mõiste välja. Ja ei ole seda märgatud tõesti, sest teine pool toob mind aga aktiivselt samasse näitemängu tagasi, on lähenev ja tõrjuv samaaegselt ning tahab, et ma väliselt annaksin sobimatule sobiva pakendi.

Täna on 19.11.2009 (eelnev on kirjutatud Laup Nov 29, 2008 9:04 am) ja ma lugesin seda teemat uuesti ja tegin kohutava avastuse - ma olen harjutanud seda sama seisundit TERVE AASTA ja tunded ja mõtted on täiesti samad ning mul on monitoris msn aknas ikka TEMA...võiksin küsida samu küsimusi ja saada teilt neid häid mõtteid ja kõik on IKKA sama, ma ei ole selle aastaga midagi õppinud Confused

Täiesti õudne Very Happy

Või on siis tõesti võimalik nii, et mul on midagi viga, et aeg jäi minu jaoks terveks aastaks ja enamaks seisma ja kogu ülejäänud maailm on uutes seisundites? Ja mis seisundis siis see TEMA on, kes on monitori all passimas ja tööalast küsimust esitamas? Kas see aasta on kestnudki ehk vaid ühe hetke Very Happy

Täiesti SOS situatsioon, mis toimub..

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6776 Asukoht: kodus

Teatud omadused ja suhtumised on väga j6ulised. Miks nad on j6ulised ? Kui teadvus nad avastab ( ehk siis on l6ppenud juba täielik samastumine) tahaks ta väga kähku lahti saada neist. Aga ega pole ju ettekujutust, kui palju energiat on sellesse nähtusesse pandud. Ehk on harjutanud kymneid, äkki isegi sadu elusid...ja mis on selle k6rval yks pisine aasta Smile

.
Kui on soov mingit tegevust vältida, siis tuleks välditud tegevuse asemele tekitada sobiv tegutsemine. Ja anda sellele sobivale kogu oma tähelepanu ja vägi. Kui mittemidagi ei tule asemele, tuleb iga "pahe" veidi ajapärast veelgi vägevamana tagasi ja tekib hämming, et soovin ju vältida, miks ometi. Aga me ei tea tegelikult kui tugev on vaenlane, kui pikalt teatud käitumisviisi on harjutatud ja tihtilugu ei ole ka ettekujutust, mis laadi nähtus peaks tulema asemele. Et teab mida ei taha, kuid puudub ettekujutus, mida siis tahab. Ehk tuleks nähtust aastaid ja p6hjalikult uurida, lisaks oma v6imalusi nähtusega toimetulla ja jätta hinnang k6rvale. Ykski nähtus pole 6nneks pysiv, k6ik muutub ja liigub. 6nneks on enne muutust paus/vaikus/tyhjus ja neis pausides on teadvusel täisvägi ja loodetavasti tehakse enda jaoks parim otsus Smile