jöuline must vari!

Liitunud: 26 Märts 2006 Postitusi: 7 Asukoht: eesti

Tere! Kuna siin forumis on kyllalt palju ysna kogemuste rikkaid ja selles valdkonnas harituid inimesi, siis paneksin kirja oma yhe ebameeldiva loo ja loodan saada nöuandeid vöi arvamusi toimunu seisukoha vötmiseks ja miks mitte ka näpunäiteid uuesti sarnasesse olukorda sattumisel.
Hoiatan ette ära,et jutt vöib olla segane aga annan endast parima, selle vöimalikult selgeks yles tähendamiseks.Nimelt lugu on tegelikult aset leidnud kahel korral ja sisu selline:
Magasin oma vanemate kodus...oma toas. See oli suvine aeg ja seega väljas juba valge...korraga sattusin nagu transsi vöi lihtsalt imelikku situatsiooni....sest olin nagu osaliselt juba ärkvel vöi siis nägin nagu unes unes ennast magamas......nägin ,et korraga läks mu tuba suht hämaraks, sest väljast tuli taevasse kiirelt tume ja hall pilve mass....ja käis köva köue myrin! Yhtlasi magasin suvel ka aken alati irvakil ja koos pilve tulemisega nägin kuidas mu avatud aknast lipsas tuppa ka tume vari....Selgeid piirjooni tal polnud aga tajusin ,et see on ääretult kuri ja samas nagu teadsin ,et oli meessoost. Ära ehmatas aga väga see,et korraga istus ta mul rinnul ja röhus kogu oma raskusega.....Ma olin töeliselt ehmunud ja hirmul ja pyydsin korduvalt töusta...natuke see mul ka önnestus, aga siis röhus ta tugevamini ja sain aru ,et selle jöu vastu ...mina muidu tugev inimene fyysiliselt ei saa......Loomulikult jooksid silme eest läbi nöuanded mida kuulnud olen...ehk siis pyydsin lugeda meie isa palvet, mis ei aidanud ja samas ka kujutada ennast voolava veel alla....andis kyll hetkelise efekti ,aga siis alustas taas.....
Löpuks ärkasin päriselt ylesse.....Täiega hingeldades ja ikka veel fyysilist kurnatust tundes.....Esimese asjana sulgesin akna, ilm oli kyll pilves, aga äikest kuskilt kyll ei paistnud...Riietudes oli ikka veel ääretult ebameeldiv tunne ja hirm vöi paha tunne,et see vöib veel mu toas olla...Köhe oli..Paaril järgneval päeval oli lugu veel detailselt silme ees ja vältisin pimedust ja isegi pimedas magamist. Aken jäi terveks suveks magades suletuks. Sygisel juhtus see teises kohas magades taas. Köik oli endine. Hirm oli suur aga ometi pisut väiksem ,sest teadsin juba mis nyyd juhtub.....ka seekord ei aidanud midagi...kannatasin lihtsalt ära kuni ta kadus......
Nyyd on viimasest korrast pea pool aastat ja hetkel kokkupuuteid enam pole olnud...kyll aga on köik meeles...hetkel nagu väga sellele mötlemine ei hirmutagi ,aga närib kysimus, et mis see olla vöis?
Suured tänud, kui keegi tarvilikku nöu oskab anda! Exclamation

Liitunud: 18 Sept 2005 Postitusi: 287

hämmastavalt sarnane looga,mis üks kristlasest tuttav mulle kord rääkis! Surprised

too tuttav oli sellest "tegelasest"pääsenud oma häid tegusi meenutades...

Liitunud: 26 Märts 2006 Postitusi: 7 Asukoht: eesti

...Aga Sian ,kas see juhtus temaga ainult korra?...Ise ma kristlane ega usklik pole, aga aitähh väikse nöuande eest ikkagi!

Liitunud: 18 Sept 2005 Postitusi: 287

üks kord jah.sama kirjeldus mis sinul,välja arvatud see et tal jooksis neil hetkil terve elu silme eest läbi.see juhtus siis kui ta hakkas usklikuks pöörduma... t6lgendas seda kui saatana rünnakut...
Wink

aga ää muretse,keegi kurivaim sinult hinge röövida ei saa kui sa ise ei anna.. Smile

Liitunud: 11 Nov 2004 Postitusi: 363

Ma pakun, et tegu oli unehalvatuse ja "luupainaja" ("Old Hag") sündroomi koosesinemisega. Ehk siis: Su keha oli uinumas (ning magades on meie keha, v.a. silmad ja suguorganid) otsekui halvatud, et me ei saaks seda päriselus teha, mida parasjagu unenäos teeme (nt. jookseme) ning sellega kaasnes sellega vahel kaasnev "luupainaja", kus inimene "näeb" või kogeb mingit olendit oma toas. Kuna unehalvatus halvab meie füüsilise keha ja me ei saa liigutada, siis pole raske meie ajul seostada seda mingi olendiga, kes otsekui meid lämmatada püüaks.

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

hmhh see t4hendabki et on olemas mingid sellised olendid...ja pole ka ime kui vaadata ymberringi kui palju kurjust ja j6hkrust on me maailmas siis noh kas keegi arvab et mingites teistsugustes tasandites on teistmoodi v6i?
Nagu ylal n6nda all..

Liitunud: 11 Nov 2004 Postitusi: 363

Sorts kirjutas:

hmhh see t4hendabki et on olemas mingid sellised olendid...ja pole ka ime kui vaadata ymberringi kui palju kurjust ja j6hkrust on me maailmas siis noh kas keegi arvab et mingites teistsugustes tasandites on teistmoodi v6i?
Nagu ylal n6nda all..

Kõik sõltub sellest, mida peetakse tõeluseks.

Kas unenäos kohatud negatiivsed tegelased on tõelised? Niivõrd, kuivõrd nad peegeldavad alateadvuse rahutust, hirmu, soove, jne, on nad tõelised. Kas nad aga eksisteerivad ka kusagil mujal peale unenäo ja unenägija alateadvuse - sellele saab vastata vaid pikaajalisem uuring, kui sedagi. Hirmul on sageli suured (ja pimedad) silmad.

Liitunud: 1 Märts 2004 Postitusi: 657

Luupainajal ei ole suuri silmi . See on kindel märk , et keha mentaaltasandil on mingi häire , kas siis väljastpoolt või siis kehasisene .Siis tuleb oma tervist jälgida ja mõtted üle vaadata .

Liitunud: 11 Nov 2004 Postitusi: 363

truude kirjutas:

Luupainajal ei ole suuri silmi . See on kindel märk , et keha mentaaltasandil on mingi häire , kas siis väljastpoolt või siis kehasisene .Siis tuleb oma tervist jälgida ja mõtted üle vaadata .

Rõhuasetus mu poolne.

Kas Sa sellega välistad unehalvatuse ja sellega kaasneva aju hallutsinatsiooni, mida paljud inimesed kogevad, täiesti?

Kuigi ma pole luupainajaid visuaalselt kogenud, olen kogenud unehalvatust (hirmutavalt siis, kui sellest veel midagi ei teadnud) ja viimasel ajal täiesti tahtlikult ja teadvustatult kui viisi kehavälise kogemuse (selge unenäo) esilekutsumiseks. Mingite "olenditega" ei ole seejuures mitte miskit pistmist olnud Very Happy

Liitunud: 18 Sept 2005 Postitusi: 287

t6eluse kohta...budistlikus psühholoogias(mis on minu arvates vägagi arenenud) on ka meie igapäevane elu meelepete...kuidas me sellel taustal saame hinnata unenäo t6elust v6i ebat6elust...
eelk6ige määravad reaalsuse siiski kokkulepitud standardid...ja nii tulebki seda v6tta.

ei maksa ka unustada et kogu pilt maailmast j6uab meieni läbi meeleelundite,mis on häälestatud mitte t6elise reaalsuse nägemiseks vaid toime tulemiseks.nagu teleka vaatamine...programme v6ib olla väga palju,aga kui meie televiisori tehniline ebatäiuslikkus ei v6imalda peale ühe("reaalsus")v6i kahe(+"unereaalsus") vastu v6tta,siis me rohkem ka ei näe.nii nähtavad värvid,kuuldud helid,maitsed,l6hnad elavad ainult meie peas,seda ütleb ka "tunnustatud teadus". Wink

Liitunud: 5 Juul 2004 Postitusi: 40

sian kirjutas:

üks kord jah.sama kirjeldus mis sinul,välja arvatud see et tal jooksis neil hetkil terve elu silme eest läbi.see juhtus siis kui ta hakkas usklikuks pöörduma... t6lgendas seda kui saatana rünnakut...
Wink

aga ää muretse,keegi kurivaim sinult hinge röövida ei saa kui sa ise ei anna.. Smile

Aga järsku tõesti keegi proovib sinult sinu hinge välja kaubelda. On sul olnud mingeid hirme vms. mis võisid sel hetkel meenuda. Võib-olla oled kunagi tegelenud mingite asjadega või öelnud miskit, mis võisid seda esile kutsuda. NB! kui see asi peaks korduma, siis proovi mõelda ilusatele mõtetele jne, kuna sa mainisid, et olend oli must kogu.

Liitunud: 26 Märts 2006 Postitusi: 7 Asukoht: eesti

....nii pöhjuseid on pakutud igasuguseid ja ma olen hästi tänulik ,sest järgnesin köigile einevatele lahendustele möttetes ja pyydsin jöuda nii igayhega nii kaugele ,kui vöimalik.
Kui ikka mystika piiresse jääda, siis huvitav on see,et vahetult ennem seda hakkasin silmaringi harimise eesmärgil lugema laste piiblit.....ja töeliselt pettusin kristluse olemuses. Leidisn ,et selle minevik pole sugugi nii öilis, hea ja helge nagu usk ise olema peaks.....st tean ,et nyyd köik kristlased pöörduvad mu poole ja syydistavad,et ma ei taha vöi ei oska kristlust möista vöibolla on teil öigus, aga see selleks. Vöin ka kohe ära mainida,et paar ööd peale seda unenägu nägin ka jumala poega ennast unes.....ja vöibolla käisid töesti mölemad mind oma teele juhatamas??? Igaljuhul olen omadega ikka seal maal ,et ei ylista yhtegi kindlat usku ja kui keegi kysib ,siis vastan ausalt...usun inglitesse!
Psyholoogia ja teaduse kylje pealt vöib töesti ka tegu olla hirmudega. Loomulikult on mul omad hirmud, mis kyll selle teemaga esialgu ei taha kuidagi haakuda....siinkohal on need välja toomiseks ka tiba isiklikud, aga löpp kokkuvöttes- köik on vöimalik!
siiski suur tänu köigile,kes te vötsite vaevaks kirjutadaja kaasa möelda!

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

kui keegi hammustab siis hammusta vastu...ilusate mõtete mõtlemine samal ajal kui mingi kiskja sind sööb teeb asja vaid lihtsamaks

ja muideks Exclamation

taimetoitlased ei taha süüa loomi sest üheks põhjuseks on see ,et loomad tunnevad hästi palju negatiivseid emotsioone kui neid tapalavale viiakse. Tähendab loomad peaksid mõtlema ilusaid mõtteid siis ka taimetoitlased saaksid neid kergema südamega süüa. Võiks kohe teha ühe sellise loomade usu...või oihh see vist oli juba olemas.

Liitunud: 18 Sept 2005 Postitusi: 287

tuli meelde too toitumisahel,kus inimene k6ige tipus olevat...aga kas ikka on?äkki on ka tegelasi,kes inimestest toituvad(mingil energeetilisel tasandil)...ehk need samad,keda jumalateks peame...jube m6elda! Laughing

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1949

Tsiteerin::

Vöin ka kohe ära mainida,et paar ööd peale seda unenägu nägin ka jumala poega ennast unes.....ja vöibolla käisid töesti mölemad mind oma teele juhatamas??? Igaljuhul olen omadega ikka seal maal ,et ei ylista yhtegi kindlat usku ja kui keegi kysib ,siis vastan ausalt...usun inglitesse!
Psyholoogia ja teaduse kylje pealt vöib töesti ka tegu olla hirmudega. Loomulikult on mul omad hirmud, mis kyll selle teemaga esialgu ei taha kuidagi haakuda....siinkohal on need välja toomiseks ka tiba isiklikud, aga löpp kokkuvöttes- köik on vöimalik!
siiski suur tänu köigile,kes te vötsite vaevaks kirjutadaja kaasa möelda!

Jumala poega ja ka piiblit ei maksaks kristlusega siduda, seal pole sellega mingit seotust tegelt, inimeste tehtud kristlus on selle endale vaimse sõna/piibli endale varastanud ja sellest oma mängukanni teinud.

Piibel oli enne jumala poega ja kristlus tekkis peale jumala poega. Ja kõik selline nänn ja kann, nagu lastepiibel, kiriku raamatud jne, on inimeste tõlgednatud ja mugandatud jumala käsitlus.
Keegi tegelt ei tea milline oli kehastunud jumala poeg.
Peale Kristuse lahkumist, on igal kunstnikul oma kujutlus temast tehtud ja kujutlusena tihtilugu õrna, heledanahalise, lammaste seltsis naiseliku mehena.
Unustades, kuidas selgelt piiblis jumalapoeg väga äkilisi ja läbi hinge käivaid sõnumeid puistas, mille läbitorkavus ju kirjatundjaid vihastaski.

Jumala tundmine ei käse meil keegid olla ega kuskile usundisse kuuluda ja jumala pojasse usk ei pea sugugi olema kristlus.
Ja õige ongi mitte ühtegi usku klammerduda, mis on väljapool, vaid usk algab meist, mis on ilma igausgu nimeta.
Millest jeesus korduvalt vihjas, ning ka ei ole mingit kristlust endast teha käskinud.

Su must vari, mis rinnale surumas käib, on vanarahval tuntud luupainaja. Eelkõige vaata oma olukorrad järgi, kas on sul mingi krooniline haigus, mingi ülekoormus, mõtteis kui tegudes.

Ja veel, see on keha seiskuma jäämine, nii seiskuma, et hingamine väheneb palju, vahel lakkab mõnel, vahel võidakse sel viisil varjusurma minna või üldse surra, oleneb kui kangeks asi kisub.

See tekitab energiakeha nihke väljapoole, kus hakkame tajuma mitte ainult siinset, vaid sellele lisandub ka muud energiad ja ka olendid, mida argi rahmeldamistes lihtsalt ei taju ega paljud koge kunagi.

See on meie teadvuse nihe koos energiakehaga, füüsis jääb vakka, või on halvatunud olekus.
See asi on suurem osa inimestel kasvõi kord elus.
Me võime seda seisundit nimetada kuidas iganes, aga tavaolek see pole ja enamasti oleme ärkvel, kuid me tajud on tava-asednist kõrval, nihkes. jne. mille tekitab keha liigne vaikseks jäämine. Sellega on tegelt pikk teema.

Liitunud: 5 Juul 2004 Postitusi: 40

mul isiklikult ei ole olnud selliseid kogemusi, kuid ma arvan, et see võib pärais jube olla. Samalaadne asi tabas ka minu ema, kuid luupainaja näol.:Ta nägi unes, et magas oma voodis, ja järsu võpatuse tagajärjel avas silmad. tema rinnal istus suur värviline liblikas, kes äkitselt hakkas suruma mu ema keale ja hingamistorusid hästi-hästi kõvasti, nii et ta ei saanud hingata. ta pööras oma pea kõrvale ja nägi välksamisi kellegi profiili, mingi mehe oma. Siis kuulis ta veel meie maja(meil on vana maja) treppide raginat ja ärkas(seekord päriselt) üles ja pani koheselt tule põlema, sellest ajast saati ta magabki ainult tulega.
Mingul endal on unenägudes olnud nii, et miski nagu ummistab seespoolt hingamisteed ja ei lase mul enam olla, ärkan koheselt ja teen hingetõmbeid läbi nina ja suu. siis uinun uuesti......
jube värk..

Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 351

Tean üsna mitmeid inimesi, kes on sama kogenud. Olen isegi, korduvalt ja üsna jõhkralt. Sellest ei räägita tavaliselt. Sest inimesed, kes seda kogenud pole, ei saa seda ka mõista (nagu ma isegi enne), nimetavad seda rinnaangiiniks, unehalvatuseks vms. Tegu on siiski KELLEGAGI, kellel on TAHE. Lähenetakse siis, kui oled mingis mõttes haavatav, nõrk (raske periood elus, vaimsed kõhklused vms) ja just une piiril. Kui sa siis ärkad, ei mõtlegi "must külaline" jalga lasta.
Mind on üsna hästi aidanud, kui kutsun appi heledaid/valgeid jõudusid, kes tulevad kohe.
Rasketel aegadel puhastan mõnikord oma toa mustadest jõududest. Lihtsalt käsin neil ennast koristada, sest minu tahe on nüüd juba tugevam kui nende oma. Samas kutsun kohale heledad jõud ja palun neil oma und valvata.

Liitunud: 20 Okt 2006 Postitusi: 15

Nats teemast mis siin toimima panid! Nimelt seda,et kindlasti ma ei usu,et see luupanaja oli...kui see oli siis midagi uud.Nimelt miks nii arvan,et see ei olnud luupainaja kuna olen mitmed aastan antu indiviidiga tuttav...kas just tuttav aga ta on minu kylaline aegajalt ja ma olen suutnud temaga isegi nats harjuda ja ma ei karda nii väga enam aga ytlen,et see indiviid on suht hirmutav.Kui kedagi see huvitab rohkem mis ma tean ja mis lõbustusi me koos aegaajalt korda saadame siis saatke mulle kiri.Ah-jaa tegelikult need lõbustused on tema poolsed aga viimane kord oli see kyllaltki vägivaldne ja mul tekkis yldse kysimus,et kuidas ma veel siin ilmas kõnnin,sest kõri kallale kippumine oli tema puhul esmakordne ja ta tegi seda edukalt suhteliselt.Ja veel mis tahan öelda...reaalselt oli mul kõri ymber paar päeva punakas rant.Otsused tehke ise!

Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 351

Luupainajad on erinevad. Tuleb tasa, kuulab maad... Pikapeale muutub julgemaks. Eriti julgustab see, kui oled valmis või nõus temaga suhtlema. Inimene teeb ise valiku.

Liitunud: 15 Juun 2006 Postitusi: 6

Nn luupainajatega on kokkupuuteid üsna mitmeid. Kõik on juhtunud öösel une või poolune seisundis, ärgates ei saa end liigutada ega häält teha. See tegelane pole tavaliselt jah kohe ärkamise hetkel kadunud vaid alles siis kui olen kõvasti ponnistanud, et saaks pisutki häält teha. Ja veel üks tähelepanek, enamasti on tegu olnud mingi looma või mingite loomadega (vahel on olnud rohkem kui üks). Üks esimesi kogemusi üle 10 aasta tagasi oli ikka üsna hirmutav, kui kaks tükki kassi kujul seljas kaklema läksid. Kole kisa ka seda saatmas. Pärast seda ei julgenud peaaegu aasta ilma lambivalguseta magama jääda.

Liitunud: 13 Juul 2005 Postitusi: 1234

Selliste probleemide vastu peaks aitama see astraalkeha kasvatamine või midagi sellist - et kui magades inimene oma füüsilise keha väljalülitab siis on olemas teine mida liigutada kui vaja ja siis ei peaks igasugused vaimukesed nii õudsad tunduma kui ise samasugune Very Happy

Liitunud: 4 Mai 2007 Postitusi: 396 Asukoht: metsas

sõps kirjutas:

Luupainajad on erinevad. Tuleb tasa, kuulab maad... Pikapeale muutub julgemaks. Eriti julgustab see, kui oled valmis või nõus temaga suhtlema. Inimene teeb ise valiku.

Aga mis juhtub siis kui oled, kasvõi uudishimust, valmis temaga suhtlema? Öelda kasvõi seda, et ära enam tule, sa ei meeldi mulle.

Ja teemast pisut välja läheb ... kummitused. Aegajalt viibin töö tõttu hilisõhtuti ühes suures kummitavas majas. Hirm ja uudishimu võitlevad minus. Kangesti tahaks näha mõnda, miks mitte ka suhelda, samas üksjagu kardan ka. Mida targemad soovitavad?

Liitunud: 4 Sept 2006 Postitusi: 351

Kui küsid, siis ta vastab sulle ja see ongi juba suhtlemisele hea algus Twisted Evil

.

Ega uudishimu rahuldamine keelatud pole, aga kui tagajärgedele mõtled, kas asi on seda väärt?

Liitunud: 4 Mai 2007 Postitusi: 396 Asukoht: metsas

kas meie siis nende jaoks tõesti ainult TOIT oleme? Looduses tõesti iga elusolend kipub kellegi jaoks lihtsalt toiduks olema.

Mis siis tagajärjed võivad olla? Minus on paras annus skeptikut, kuid maailm on minu meelest palju põnevam ja salapärasem, kui seal on kohta ka sellele, mida tõsiteadus praegu veel keeldub tunnistamast.

Tondid või inimesed - kõiki ühendab ju see, et me oleme olemas, st ühed issanda loomakesed kõik. Aga kui pole olemas, no siis ei ole.

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6946 Asukoht: kodus

Tuleks vahet teha Looduses olevate olenditega, kes lihtsalt elavad teisel tasandi ja nn. kunstlikult loodud olendite vahel ,mis on tehtud inimrituaalide poolt. Esimesed teevad halvimal juhul inimeste kulul nalja, teiste tegelaste ainus eesmärk on hankida energiat, et edasi saaks elada ja asi on nendepuhul naljast kaugel. Nii et kui kõnetada "kedagi" , tuleks arvestada erinevate võimalikkustega...

Liitunud: 4 Mai 2007 Postitusi: 396 Asukoht: metsas

Vikker, ja-jaaa - vägagi loogiline tundub ... aitäh!

Liitunud: 13 Veeb 2008 Postitusi: 114 Asukoht: Tartu

Luupainaja võib esineda vägagi erineval kujul.Ema oli mul hädas luupainajaga mis tuli te´ma voodisse nagu must sametine vaip ja alati kuulis ta sellist kuiva sahinat sel ajal.
Minul aga käis luupainaja naabrimehe kujul.Aga ma teadsin kindlalt et see polnud naaber.Istus mulle voodi peale ja pani sõrme mulle kõrisõlme alla lohku nii et mul hing kinni.
Sellisel puhul on vaja kontrollida kas voodi ei paikne veesoone kohal.Või on seal all mingi negatiivse energiaga õhutühemik kusagil maa all.
Järgige ka soovitust et magaksite peaga ida kuni põhja suunas.Ja et jalad ei oleks otse ukse poole.Uskumatu kui palju parem on uni kui voodi on õigesti paigutatud.Ilusaid unenägusid Smile