Negatiivne energia

Liitunud: 27 Sept 2004 Postitusi: 16

Kuhu suunata oma negatiivne energia? Kuidas sellega toime tulla?

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6946 Asukoht: kodus

Sõnaga negatiivne tähistatakse kahte mõistet. Üks on see energia, millega me tähistame sobimatut energiakogumit. Ja teine tähistab vastuvõtvat, hoidvat, sissepoole suunatud, mida ka naiselikuks energiaks kutsutakse. Ilmingute tasand poleks võimalik, kui seda energialiiki poleks. On inimesi, kes peavad ka olukorda, kus nad peavad iseendasse vaatama, negatiivseks ja talumatuks.
Nii, et täpsustaks, millisest negatiivsest energiast jutt käib ja millega soovitakse toime tulla?

Liitunud: 27 Sept 2004 Postitusi: 16

näiteks kui inimene ärritub millegi peale, mis tuleb väliselt, mida ta ei saa muuta, siis sellest tulev neg. energia jääb inimese sisse

Liitunud: 20 Veeb 2004 Postitusi: 6946 Asukoht: kodus

Ärritume sellepärast, et meis endas on sarnane energiakvant sees ja kui välises miski selle äratab, tajume nn. negatiivset energiat. Niikaua kui see miski isendas on olemas, mis "toodab" ärritust, pole selliseid energeetilisi nähtusi võimalik likvideerida.
Aga kui on juba ärritus tekkinud, siis tuleb anda endal võimalus maharahuneda. Anda endale aega rahunemiseks ja järgimõtlemiseks. Inimene on selles mõttes heas seisus, et tõetunntus on tal kogu aeg isendas, kui ainult suudaks tekitada vaikust iseendasse, et seda kuulata. Isegi seda vastust lugedes, võrdled seda oma sisumuses oleva tõega, jäädes siis kas rahule või mitte. Sest isenda sügavustes teame kõik, kuidas asja TEGELIKULT on.

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1949

Lisaks selle ka siia, et sellist olukorda tuleb uurida, kust see alguse sai üldse, kas meist, või kas on see hoopis mingi õppetund me hingeele, et me õpiks ka endast lähtuvaid põhjusi leidma, mis tekitavad välise või vastupidi, välise teke, mis me elu rikub jne.
Sisemine ärritumine, on ka tasakaalutus endas, või on liigne üle töötamine, ülemõtlemine liigselt ühest asjast, mis elus liigselt domineerib, või kellegi pealesuruv olek, või enda liig suured nõudmised enda ja teiste suhtes vms.
Kuid seda tasub sügavuti uurida, mis see on, kust tuleb ja mis osa sinul selles on.
Ning lõpuks uskuda ja taotleda se asi oma elust ja endast ära.
Taotlus võtab aega aga see toimibe vahel väga üllatavalt.

Liitunud: 9 Märts 2004 Postitusi: 72 Asukoht: harju

vaatleja mainis siin sõna tasakaalutus...
Natuke teemast kõrvale minnes, mida oskate soovitada labaalsuse vastu?
Ma olen saanud erinevaid vastuseid... küll on joogat soovitatud, mediteerimist. Muidugi eks need ole õiged vastused olnud. ning mingil määral on nad aidanud. Kuid huvitav oleks teada, mida siin kandis soovitatakse Smile

tänud

Liitunud: 21 Juun 2004 Postitusi: 952

Sõrmus kirjutas:

Natuke teemast kõrvale minnes, mida oskate soovitada labaalsuse vastu?

Pead ilmselt silmas närvisiüsteemi labiilsust - püsimatust, kõikuvust, meeleolude ja emotsioonide kiiret ja äkilist vaheldumist, mis tihti ei ole nagu üldse tahteliselt kontrolitav.
Ilmselt on siinjuures paljus tegu juba kaasasündinud närvisüsteemitüübiga. Põhi on meil seetõttu olemas, järelikult on see vundament, kuhu peale me oma maja saame ehitada (tegelikult paljus iseenda soovide kohaselt).
Rakendada tuleb tahet ja taotlust. Esiteks peab olema tahtmine hakata ennast valitsema, oma meeleolusid kontrollima. Seejärel selles suunas halastamatult ja laitmatult tegutsema. Mitte järele andes mittesoovitud tujudele, meeleoludele.
Tegelikult tuleb kõik negatiivne ja mittesoovitav asendada hea ja positiivsega. See tuleb kõik ajapikku, mitte ühekorraga. Esiteks tuleb ikkagi ennast analüüsida, selgeks teha, millega iseendas rahul ei olda, ja siis üks asi korraga ette võtta. Vaadata, mida selle või teise probleemi lahendamiseks annab ette võtta, millise positiivse momendiga negatiivsus (või mittesoovitu) asendada. Millegi muutmiseks tuleb viibida pidevas tähelepanus, pidevas enesekontrolis. Niipea kui hakkab tulema midagi soovimatut, tuleb see tahteliselt (kas või endale seda kõva häälega öeldes) katkestada.
Tekib näiteks ärevusetunne. Kohe tuleks siis öelda: aitab, ma lõpetan selle... mul pole põhjust muretseda... ja siis mõte mingile muule, rahulikule asjaolule suunata. (Hea muidugi, kui on n-ö tagataskus valmis ka vastav vastuabinõude varu.)
Selline enesemuutmine võtab loomulikult aega, asi ei laabu ühekorraga ega kiiresti, vaja on kannatlikkust ja kõva tahet, aga meil on kõigil võimalik muuta oma kaasasündinud eeldusi või omadusi. Ja muudame neid ju siinses elus ka selle mõttega, et edaspidi oleks kergem. Need vaenlased, kelle me siin tapame, tapetuteks ju jäävadki.
Eks igaüks pea endale kõige esimese asjana ka selgeks tegema, mis on elus põhiline, mis tõeliselt oluline, mis lihtsalt tolm ja udu. Sellelt aluselt tulebki tegutsema asuda - laitmatult, sõjamehe kombel.

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1366 Asukoht: tuultes

Ma isiklikult arwan, et labiilsust saab ehk ka kuidagi rakendada kui positiiwset omadust selle asemel et teda kui negatiiwset omadust pärssida.
Terwe elu kulutada enda tasakaalustamiseks selle asemel, et tasakaalutusele suund anda pole minu arust ainuke ega ka parim lahendus.

Liitunud: 6 Sept 2004 Postitusi: 39 Asukoht: Harjumaa

Kõik need negatiivid ja positiivid, meeleolud, mõtted, emotsioonid, tunded asuvad meis nii-öelda erinevates "kohtades" ja tänu sellele ei ole meil ainult MÕISTUSEGA üleülde võimalik emotsionaalset tasakaalu saavutada. Emotsionaalset tasakaalu on võimalik saavutada vaid oma mõistust nendest struktuuridest eemal hoides - emotsioonid läbi elades ja samas nendega mitte samastudes. Samastumine toimub aga just läbi mõistuse, läbi analüüsi, mis iseensest on küllalt paradoksaalne kuna meie mentaalne struktuur asub emotsionaalsest küllalt kaugel ja näeb seda kui läbi kõverpeegli. Samastudes me seletame oma emotsionaalse seisundi ära. Näiteks: tekib kellegagi konflikt, kes teab mille pärast. Kui see konflikt nüüd lihtsalt läbi elada siis mingi aja pärast ta "lahustub iseendas". Kui sellega aga samastuda algab sisemonoloog: a) jälle tehti mulle liiga - kogu aeg tehakse mulle liiga, b) jälle ma käitusin halvasti - ma kogu aeg rikun kõik asjad ära, c) miks minul ei õnnestu kunagi normaalselt suhelda - näe teistel kõigil see õnnestub, teised kõik elavad hästi aga mina... ja nii edasi.
Samastudes tekivad nii-öelda väljamõeldud emotsioonid: enesehaletsus, enesekriitika, kadedus, jne. Ehe emotsioon on kui pall, mis on ühelt poolt must ja teiselt poolt valge (duaalsus, mis teha), kus on positiiv, seal on ka negatiiv ning loomulikult vastupidi. Väljamõeldud emotsioonil on aga AINULT negatiivne pool.Meie praeguses olekus on ka negatiivsed emotsioonid meie arengu jaoks hädavajalikud.
Kui nüüd arvata, et emotsiooniga mitte samastuda on kole lihtne, siis ei. Me oleme harjunud emotsioonidega samastuma. Samas ka soodustatakse seda igati, on ju meie emotsionaalne energia vääääga paljudele eluvormidele toiduks, kütteks, milleks iganes. Ja seda eriti just negatiiv, kuna negatiiv on tihedama substantsiga ja seepärast enamusele kättesaadav.
Peale selle on esialgu veel küllalt raske mõista mis ikkagi on emotsioon aga mis on mõte, aga mis tunne...
Tasakaalustamine toimub just a) nende struktuuride eraldi tundma õppides, b) need struktuurid (mõtted, tunded, emotsioonid) peenemale sagedusele häälestades, c) õppides negatiiviga mitte samastuma.
Päikest!

Liitunud: 21 Juun 2004 Postitusi: 952

Kui tahame oma valitud Teel eesmärgile ligineda, siis on meil vaja valitseda ennekõike oma meelt. Ja mingil juhul ei tähenda see seda, et peaksime täielikult maha suruma kõik oma tunded/tundmused jne. Ennekõike oleme ju inimesed, kellele kõik need on loomuomased. Kui nii teeksime, mis meist siis saaks - robotid, zombid, tundetud notid...
Ideaaljuhul peab kogu meie meeletegevus, tähelepanu ja sisim olek olema suunatud eesmärgile, ideaalile. See tähendab, et meil tegelikult ei tohiks olla raisatavaid ressursse. Mida selgemalt oleme eesmärgile suunatud, seda kiiremini on võimalik sellele läheneda.
Inimesel on emotsioonid, mis võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Negatiivsetest tuleb ennekõike vabaneda. Halvimad neist on näiteks hirm, viha, kadedus, armukadedus jms. Need võtavad inimese kiiresti oma võimusesse, jah, inimene kipub end nendega kohe samastama ja nõnda kuhjab endasse taas negatiivsust juurde (universumi seadus: sarnane tõmbab sarnast!). Vähema häirivusjõuga, aga Tee ja eesmärgi seisukohast samuti takistavad on ka väga positiivsed emotsioonid. Emotsioonid on kui kiiresti ja kõrgele lahvatav leek - sellest väljapoole me tavaliselt ei näe, olgu siis tegu rõõmsa või kurva asjaga. Emotsioonid on lühiajalised (häire)seisundid.
Tunded seevastu on pikemat aega kestvad ja nende mõjugi pikaajalisem. Seda nii negartiivses kui positiivses mõttes. Armastav lahkus, teistest hoolimine, ligimesearmastus, kaastunne (mitte haletsus!) jms. Vikamine, vaenutsemine jms on negatiivne pool.
Meelarahu saavutamiseks ja meele valitsemise saavutamiseks tuleb elimineerida ennekõike negatiivsed poolused, asendada need positiivsetega ja seejärel hakata siis rahulikult tööd tegema positiivsetega põhimõttel: mina ei ole minu tunded.
Tõeliselt rahulik meel on temale antud hetkes, ta ei kaldu ei siia-ei sinnapoole, vaid võtab ühtemoodi vastu kogu sündmusterea, mis tema ette tekib. Ilma ennast nendega samastamata, sest omas sisemuses teab see inimene ju, mis õige, mis vale, mis mööduv, mis igavene ja muutumatu. Ilma emotsioonideta, ilma liigsete, tema meelt räsivate tunneteta.

Liitunud: 25 Veeb 2004 Postitusi: 1949

Lisada võiks veel, selle mis teeb positiivsest negatiivse ja mis see negatiiv on, et tasakaalutus meis on ka teatud liialdamised.
Inimesed kipuvad liialdama igasuguste asjadega ja seda kontrollimatult. Nii negat.kui posit.-ga liialdades, tekitame paratamatult endale halba.
Kui asi läheb miskipärast käest ära halvemaks ja hakkab mõjuma negatiivsena, siis eelkõige tuleks uuirda omi kalduvusi ja liiladamisi millegiga.
Üks liialdamine kasvõi ühe asjagagi, võib me elu teinekord nii sandiks keerata ja me ei märka ise üldse seda, et see on me endi millegagi liialdamine, mis meis ja meile vastu töötab.
Põhimõtteliselt võib õelda, et sel puhul erilisi negat. ja posit. pooli nagu poleksi(kuigi on), ehk teiste sõnadega, siis üks neist pooltest on inimesel pidevalt ülekaalus, kas seda või teispidi ja energia või mistahes, hakkab mõjuma negatiivselt, mis enne, kui ta oli märkamatu või tasakaalus, ehk normaalses liialdamata olekus tundus positiivne või ei mõjundki, selle hulga suurenedes aga keeras meile vastaseks hoopis, hakates survet avaldama.
Inimestes on neid asju ikka, seega oma liiladusi ja kalduvusi ühekülgsusse või liigsesse rutiini, või muusse liialt end uputades, tuleks üle vaadata endas ja väljas, mis selle põhjustab.